/nginx/o/2013/07/16/1900396t1h4630.jpg)
Salasigaretid moodustavad 17.4% Eesti tubakaturust, selgub turu-uuringu firma Nielsen viimasest niinimetatud tühja paki uuringust. Näitaja on langenud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, kui salasigarettide turuosa oli 20,6%.
Iga kolmas Valgas süüdatav sigaret on salakaup
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring viidi läbi tänavu aprillis erinevates Eesti linnades. Selgus, et salakaupa tarbitakse enim Kirde-Eestis Narvas (42%), Sillamäel (33%), Kohtla-Järvel (32%), Jõhvis (26%) ning Kagu-Eestis Valgas (34%).
Üleriigiline salasigarettide tarbimine on vähenenud 1,4% võrreldes 2015. aasta esimese kvartali tulemustega ning 3,2% võrreldes eelmise aasta sama ajaga.
Venemaa on endiselt suurim maksumärkideta sigarettide laekumise allikas (50.1%), järgnevad Valgevene (30.6%) ning maksuvabad sigaretid (12.2%).
Venemaalt pärineva kauba esinemissagedus pole võrreldes aasta taguse ajaga suurt muutust läbi teinud. Vähenenud on Valgevene sigarettide osakaal, mis aasta tagasi moodustas üle kolmandiku Eestisse saabuvast
salakaubast. Samal ajal on maksuvabade sigarettide osakaal 2,2% suurenenud. Üleüldiselt on olukord oluliselt
paranenud võrreldes näiteks 2013. aasta algusega, kui salakaup moodustas 24% riiklikust tubakaturust.
«Maksu- ja tolliameti (MTA) tollivaldkonna prioriteet on viimastel aastatel olnud salasigarettide osakaalu vähendamine ning kõik senised uuringud on näidanud, et oleme olnud idapiiri ületava salatubaka koguste vähendamisel tulemuslikud,» ütles MTA tollikorralduse osakonna juht Urmas Koidu.
Järgmine võtmeküsimus on tema sõnul salatubaka nõudluse vähendamine. «Selleks oleme plaaninud koostööd omavalitsuste ja ettevõtjatega, et teha salatubaka vahendamine ja tarbimine võimalikult keeruliseks.»
Samal ajal oodatakse valitsuselt uue tubakaseaduse eelnõu, millega sobitataks tuleval aastal jõustuv uus ELi tubakatoodete direktiiv Eesti õigussüsteemi.
Turul on Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni esinaise Aili Herkeli kinnitusel näha mitut radikaalset muutust. «Ühelt poolt ootavad turuosalised kiiret ja konkreetset tubakadirektiivi, mille rakendamine muutub 2016. aasta mais kohustuslikuks. See pole aga veel isegi valitsusse jõudnud ning tootjatel pole aimugi, mida nad järgmisel
kevadel tegema peavad.»
Teisalt on valitsusel plaanis samaaegselt ka muid muudatusi läbi viia ning lisaks ka järsult aktsiisi tõsta. «Selline
tegutsemine tekitab segadust ning suurendab riski illegaalsele turule», lisas Herkel.
Salasigarettideks peetakse võõramaiste märkidega suitsupakke, millel pole Eesti maksumärke, kuid ka võltsitud toodangut. Võltsitud tooted moodustavad salakaubast 1.5%.
Eesti maksumärgistuseta, kuid disainilt originaalile sarnanevad tooted ei läbi kvaliteedikontrolli ning sigarettide tarbija võib mõelda, et tarvitab kaubamärki, mida müüakse seaduslikul turul, kuid mis tegelikult ei vasta Euroopa Liidu ega Eesti valitsuse seatud toodete kvaliteedi standarditele.
Kaubamärgid, mis on esindatud vaid välismaiste maksumärkidega, moodustavad 9.6% kogutud sigaretipakkidest. Kolm enim esindatud välismaiste maksumärkidega brändi on Bayron (19.4%), Fest (13%) ja NZ (11%).
Globaalne turu-uuringu firma Nielsen koostab uuringut kaks korda aastas. Viimane uuring viidi läbi 14 Eesti linnas ning koguti 3300 sigaretipakki. Pakkide arv oli seoses linna elanike ja kogu rahvastiku arvuga.