Varsti saab näha superkuuvarjutust

Kuu punakas värvus tuleneb sinise valguse hajumisest Maa atmosfääris, mistõttu Kuuni jõuab vaid punane. Varju tumeduse järgi saavad teadlased hinnata parasjagu Maa atmosfääris olevate tolmuosakeste määra. Foto on tehtud USAs California osariigis 15. aprillil 2014. Foto: Alfredo Carcia Jr / Wikimedia Commons

Taas kord tasub viivuks segavatest suurlinnatuledest eemale pageda ning pilk öise taeva poole tõsta, sest tuleval esmaspäeval saab tunnistada täielikku kuuvarjutust. Kuid mitte tavalise Kuu, vaid lausa superkuu.

Kuuvarjutus, ehk see kui Maa Kuu ja Päikese vahele libiseb ning meie kaaslasele oma varju heidab, ei ole teab mis haruldane sündmus – seda näeb kaks kuni viis korda aastas. Esmaspäeval aset leidev sündmus ei ole aga päris tavaline, kuna esiteks jääb Kuu täielikult planeedi varju ning teiseks on Kuu sel ajal meile tavapäratult lähedal, teenides sellega superkuu nimetuse.

Niinimetatud superkuu kordub keskmiselt iga 14. täiskuu järel, kui see oma väljavenitatud ehk elliptilisel orbiidil meile kõige lähemal asub. Kui lähedal? Vastus on, et kusagil 50 000 kilomeetrit lähemal kui oma kõige kaugemas punktis 408 000 kilomeetri kaugusel.