Imelised preparaadid ja käevõrud hullutavad veebis inimesi

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste
Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste Foto: Peeter Langovits

Tarbijakaitseamet juhib kauplejate tähelepanu sellele, et neil on kohustus tagada, et tootel esitatud väidetega jõuaks tarbijateni kasulik, arusaadav ja usaldusväärne teave. Imetoodete lubadused ja tavatoodetele ravivate omaduste omistamine on tarbijate eksitamine.

Kaubanduses leidub hulgaliselt tooteid, mis lubavad imelisi tulemusi lühikese ajaga. Sellistesse imetoodetesse tuleks suhtuda ettevaatusega ja realistlikult mõeldes, sest nende kasutamine ei pruugi anda lubatud tulemust. Seda eriti siis, kui nende tarvitamise mõju on silmanähtavalt liialdatud.

«On mõistetav, et kauplejate eesmärk on müüa oma toodet, milleks on oluline köita tarbijate tähelepanu, ent tarbijate eksitamisele tuginev kaubandus ei saa olla jätkusuutlik. Sellise kauplemisviisi efekt, kui üldse, on lühiajaline ega tekita tarbijates usaldust, heidab halba varju kogu ettevõtlusele ning võib tarbijale kasu asemel kahju teha,» ütles tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

Näiteks peamiselt sotsiaalmeedias reklaamitavad ja veebikeskkondades müügil olevad toidulisandid lubavad kerge vaevaga kiiret kaalukaotust ja treenitud keha. Lisaks pakutakse tooteid, mille abil on väidetavalt võimalik tõsta potentsi, noorendada näonahka, õppida võõrkeel selgeks kõigest 14 päevaga ja palju muudki.

Tihti on niinimetatud imetoodete kodulehtedel edulood ja fotod inimestest, sealhulgas kuulsustest, väidetavalt enne ja pärast toidulisandi kasutamist. Kuivõrd kodulehekülgedel toodud väited ega toodete toime esinemine tegelikkuses pole tõendatud, on tegemist tarbijate eksitamisega.

Tooteid, mille reklaamis või pakendil olevas infos lubatakse kasutajal lahti saada erinevatest terviseprobleemidest, on samuti lai valik, näiteks loodustooted, kreemid, kristallid ja ehted.

Kosmeetika puhul lubatakse tihti märgistusel põletikuvastast, ravivat, tervendavat või leevendavat toimet. Mõne käevõru või muu ehte kandjal lubatakse ravida unehäireid, kaitsta tema DNAd kahjustuste eest ja võidelda vähirakkudega. Sarnased väited ei ole lubatud.

Tihti arvatakse, et kui reklaamis ei ole toodud seoseid konkreetsete haigusseisundi või haigusega, siis võib selliseid väiteid kasutada. Tegelikkuses see nii ei ole. Arvestama peab, et kõike, mida müüja on toote puhul lubanud, peab ta olema võimeline ka tõendama.

Viiteid ravitoimele võib kasutada vaid ravimitel, sest need on meditsiinilist toimet kirjeldavad ning nende mõju on teaduslikult tõestatud. Selliste väidete kasutamine tavatoodetel on tarbijate eksitamine ning ebaaus kauplemisvõte. Keelu põhjus on asjaolu, et heausklik tarbija jääb põhjendamatult lootma toote ravivale või muule omadusele ning seetõttu jätta õigeaegselt arsti poole pöördumata.

Leidub ka erandeid piiripealsete toodete näol, kus alati ei ole võimalik kohe määrata, kas tegemist on ravimi või mõne muu tootega. Sellistel erandjuhtudel lähtutakse juhtumipõhiselt ning kaupleja peaks kindluse saamiseks enne toote müüki paiskamist konsulteerima asjakohaste asutustega. Arvesse tuleb võtta nii toote omadusi kui ka kasutuse eesmärki.

Väidet «leevendav» võib mõningatel juhtudel kasutada. Näiteks võib mõnel kreemil olla kirjas, et see leevendab sügelust või kihelustunnet. See aga ei tee tootest koheselt ravimit, sest sügelus või kihelus ei pruugi olla seotud ühegi haiguse või haigusseisundiga.

Kui näiteks välismaalt toodud toodete originaalpakendil ongi kirjas väide, et toode ravib, ent tegemist ei ole ravimina registreeritud tootega, siis tuleb lähtuda Eestis kehtivast seadusandlusest, mis keelab selliste väidete kasutamise. Toote maaletoojal tuleb korraldada tõlge eesti keelde nii, et see ei oleks eksitav.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles