/nginx/o/2015/05/22/4095315t1h3060.jpg)
Päästeamet korraldab oktoobri lõpust osaliselt ümber päästetööde juhtimise. Töö lõpetavad Jõgeva, Narva, Rapla ja Valga korrapidamisgrupid: töö läheb üle komandode meeskonnavanematele ja naaberpiirkondade operatiivkorrapidajatele.
Valgamaalt kaovad operatiivkorrapidajad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Korrapidamisgruppide töö ümberkorralduse on tinginud eelkõige asjaolu, et kümne aastaga on päästesündmuste arv Eestis vähenenud kaks korda ja operatiivkorrapidajate päästesündmuse juhtimisalane töökoormus on vähenenud,» selgitas ümberkorralduse põhjusi päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.
«Ehkki maakonnas paiknevate operatiivkorrapidajate arv väheneb, tugevdame päästetöö esmatasandi juhtimise valmisolekut ehk nende päästemeeskondade koosseise, kellest eeskätt sõltub inimelude päästmine,» lisas Suurkivi.
Ümberkorraldusega päästekomandode arv ei muutu ja operatiivkorrapidamise süsteem jätkab samadel alustel, ent vähemate korrapidamisgruppidega, teatas päästeamet.
See tähendab, et päästesündmusele reageerib endiselt lähim operatiivkorrapidaja, muutuvad korrapidamisgruppide teeninduspiirkonnad. «Näitena võib siin tuua Põlva maakonna, kus on sellist töökorraldust rakendatud juba üheksa aastat. Olenevalt päästesündmuse asukohast reageerivad Tartu või Võru operatiivkorrapidajad lähima asukoha printsiibil,» täiendas Suurkivi.
Korrapidamisgruppidest vabanevad vahendid suunatakse päästekomandodes esmatasandi juhtimisvõimekuse parandamisse ning demineerimistööde valdkonda, et tagada parem valmisolek demineerimissündmustele reageerimiseks, kus väljakutsete arv on pidevas pikaajalises kasvutrendis.