Päevatoimetaja:
Arved Breidaks

Vaktsineerimine viis haiglasse jälgimise alla neli last

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Täna Valga põhikoolis tehtud vaktsineerimine leetrite, mumpsi ja punetiste vastu tekitas kuuel lapsel halva enesetunde, mille tulemusel viidi neli õpilast haiglasse. Koolis viibinud lastearsti sõnul ei ole tegemist millegi ennekuulmatuga.

Valgamaalase toimetusse helistanud lapsevanem kirjeldas, et mitmed lapsed on vaktsineerimise tõttu sattunud haiglasse ning tema enda tütar kutsus halva enesetunde tõttu lapsevanema endale kooli järele.

"Tõepoolest, lastel tekkis vaktsiini vastu reaktsioon. Sümptomid olid halb enesetunne, peavalu, iiveldus ja nõrkus. Ühel lapsel esinesid ka vererõhumuutused," rääkis koolis kohapeal viibinud lastearst Aasa Põder, kelle sõnul on sellised kõrvalmõjud vaktsineerimisele järgnevate tundide jooksul igati võimalikud. 

"Oleme minevikus näinud ka anafülaktilist šokki, kus tekivad hingamisraskused ja vererõhu kiire langus kuni teadvusekaotuseni välja," ütles lastearst, kelle sõnul oli antud juhul tegemist vaid laste halva enesetundega. "Ärgem kiirustagem ega külvakem paanikat."

Põdra sõnul esines reaktsioon neljal 7. klassi 13aastasel õpilasel. "Kusjuures vaktsiini said ka teiste klasside õpilased, kuid halba enesetunnet kurtnud pärinesid kõik samast." Põder oletas, et lapsed võisid enesetunnet omavahel suheldes halvemaks kujutleda.

Kool on lapsevanemaid laste olukorrast teatanud ning on hakatud kontrollima ka teisi sama vaktsiini saanud õpilasi. Arst kinnitas, et kõik vaktsineerimised tehti lapsevanemate kirjalikul nõusolekul ning neid informeeriti ka võimalikest kõrvalmõjudest.

Lapsed on haiglas jälgimise all

Valga haigla ravijuht Kristel Kivisild kinnitas Valgamaalasele, et tõepoolest toimetati haglasse neli last. «Neil hakkas vaktsineerimise järgselt paha ja kiirabi tõi nad Valga haiglasse.»

Kivisilla sõnul on laste kaebused üldjoontes samad. «Nad kirjeldavad, et neil on paha olla. Mõni ütleb, et tal pea valutab, teine jällegi, et iiveldab. Üldiselt ütlevad nad lihtsalt, et neil on paha olla.»

Laste tervislik seisund on ravijuhi kinnitusel stabiilne ja üldseisund rahuldav ning praegu on lapsed jälgimise all. «Algul toodi nad erakorralise meditsiini osakonda ja hiljem paigutame nad lasteosakonda.»

Iga vaktsiini puhul võib ravijuhi kinnitusel tekkida mingisugune reaktsioon. «Vaktsineerimise järgselt võib alati ilmneda reaktsioon, mitte nüüd konkreetselt sellele vaktsiinile, vaid kõikidele. See, et nii paljudel lastel korraga ilmnesid sellised nähud, on pigem harukordne. Tegemist oli kolmikvaktsiiniga, mis on leetrite, mumpsi ja punetiste vastu.»

Kivisilla sõnul on tegemist seitsmenda klassi õpilastega, kuid seda, kas nad kõik on klassikaaslased, ravijuht kinnitada ei saanud. «Kokku vaktsineeriti 29–30 last ja kuuel õpilasel hakkas halb. Kahel olid kergemad kaebused ja neid ei pidanud kiirabi vajalikuks haiglasse tuua.»

Lapsed peaksid kodusele ravile pääsema üsna pea. «Kindlasti jälgime neid. Kuna nad on hetkel rahuldavas seisus, siis arvan, et täna-homme võivad nad juba koju saada,» lisas Kivisild.

Vaktsineerima peab

Pikka aega Valga koolides lastearstina töötanud Aasa Põder manitses juhtumist rääkides ettevaatlikkusele. «Reaktsioonid vaktsiinidele on suhteliselt tavalised.» Kõrvalnähtude hulka kuuluvad tema sõnul lisaks halvale enesetundele iiveldus, peavalu, lihasvalud ja tõsisematel juhtudel nahalööbed ja niinimetatud nõgestõbi.

Põdra arvates külvavad taolised juhtumid inimeste seas tahes-tahtmata paanikat, mille tagajärjed võivad osutuda hullemaks kui vaktsiini kõrvalnähud ise. «Kui vaktsineerimisse suhtuda kui millegisse halba, võivad meil peagi tagasi tulla sellised tõsised haigused nagu lastehalvatus, difteeria ja võib-olla isegi rõuged.» 

Olukorra teeb tema arvates veelgi ohtlikumaks tänapäeva üha tihenev reisimine, mille käigus haigused kergemini levivad. «Kui vaktsineerimata inimeste grupp läheb liialt suureks, naasevad sinna ka haigused.»

Samuti tekitab vaktsineerimisi negatiivses valguses näitava info levik olukorra, kus just eriti lapsed võivad pärast süsti endal halba enesetunnet tegelikust hullemaks kujutada. «Üks räägib, et tal on halb; teine hakkab mõtlema, et temal on ju ka ja nii edasi,» kirjeldas Põder kujutletavat olukorda, mida ta pidas ka täna juhtunu tõenäoliseks põhjuseks.

Põdra sõnul on neil vaktsineerides reegliks, et seda tehakse pigem hommikupoolikul ning lapsi hoitakse mitu tundi pärast süsti saamist igaks juhuks kooli territooriumil. Sarnane reaktsioon oli Valga põhikoolis esinenud ka aastate eest, kui samuti kaks last haiglasse sattusid.

Copy
Tagasi üles