Halba enesetunnet kurtnud lapsed lubati haiglast koju

Pärast vaktsineerimist Valga põhikoolis tuli kiirabil haiglasse viia neli last. Foto: Arvo Meeks

Valga põhikoolis tehtud vaktsineerimine tekitas neljapäeval kuuel lapsel halva enesetunde ja neli neist viidi haiglasse, kust nad õhtuks koju lubati. Lastearsti kinnitusel paanikaks põhjust ei ole.

Reedese info põhjal said kõik neljapäeval hospitaliseeritud lapsed õhtul koju, kuid kaks neist ja lisaks veel üks laps pöördusid hilisõhtul uuesti haiglasse õhupuuduse kaebusega. Neid jälgiti seal hommikuni ja lubati seejärel koju.

Lastearst Aasa Põdra sõnul haiglas viibinud lapsed reedel kooli ei tulnud, välja arvatud üks tütarlaps, kes hommikul nõrkuse üle kurtis ja seejärel samuti koju saadeti. «Midagi rasket ei olnud ning haiglaravi ta ei vajanud. Kuid nõrkus on ka täiesti mõistetav, sest eelmise päeva üleelamised mõjusid väsitavalt.»

Kõrvalmõjud igati võimalikud

«Tõepoolest, lastel tekkis vaktsiini vastu reaktsioon. Sümptomid olid halb enesetunne, peavalu, iiveldus ja nõrkus. Ühel lapsel esinesid ka vererõhumuutused,» rääkis koolis neljapäeval kohal viibinud lastearst Aasa Põder, kelle sõnul on sellised kõrvalmõjud vaktsineerimisele järgnevate tundide jooksul igati võimalikud.

«Oleme minevikus näinud ka anafülaktilist šokki, kus tekivad hingamisraskused ja vererõhu kiire langus kuni teadvusekaotuseni välja,» ütles lastearst ja lisas, et antud juhul oli tegemist vaid laste halva enesetundega. «Ärgem kiirustagem ega külvakem paanikat.»

Põdra sõnul esines reaktsioon neljal 7. klassi 13aastasel õpilasel. «Kusjuures vaktsiini said ka teiste klasside õpilased, kuid halba enesetunnet kurtnud pärinesid kõik samast klassist.» Põder oletas, et lapsed võisid enesetunnet omavahel suheldes halvemaks kujutleda.

Kool teavitas lastevanemaid laste olukorrast ning samal ajal hakati kontrollima ka teisi sama vaktsiini saanud õpilasi. Arst kinnitas, et kõik vaktsineerimised tehti lastevanemate kirjalikul nõusolekul ning neid informeeriti ka võimalikest kõrvalmõjudest.

Lapsed olid haiglas jälgimise all

Haigla ravijuht Kristel Kivisild rääkis, et laste kaebused olid üldjoontes samad: iiveldus, peavalu, halb enesetunne. Neljapäeva lõuna paiku kinnitas ta, et laste tervislik seisund oli stabiilne ja üldseisund rahuldav ning lapsed jäid jälgimise all.

«Vaktsineerimise järgselt võib alati ilmneda reaktsioon, mitte nüüd konkreetselt sellele vaktsiinile, vaid kõikidele. See, et nii paljudel lastel korraga ilmnesid sellised nähud, on pigem harukordne. Tegemist oli kolmikvaktsiiniga, mis on leetrite, mumpsi ja punetiste vastu,» selgitas Kivisild.

«Kokku vaktsineeriti 29–30 last ja kuuel õpilasel hakkas halb. Kahel olid kergemad kaebused ja neid ei pidanud kiirabi vajalikuks haiglasse tuua,» sõnas ravijuht neljapäeva keskpäeval.

Intensiivraviosakonda toimetati lapsed Aasa Põdra sõnul sel põhjusel, et erakorralise meditsiini osakonnas ei olnud piisavalt rahulik, et neid seal jälgida. «Päevapalatis on väga rahutu, sest seal liigub kogu aeg inimesi. Kuna intensiivis olid vabad kohad, pandigi lapsed sinna lamama.»

Põder kinnitas, et vaktsineerimist siiski täiesti pooleli ei jäeta. «Probleemile toovad selguse täpsemad analüüside tulemused, milleks aga läheb aega.»

Terviseamet koos ravimiametiga jätkab vaktsineerimisjärgse juhtumi uurimist. Eile teatasid ametid, et vaktsinatsioonile järgnenud reaktsioonid võisid olla tingitud kas psühhogeensest reaktsioonist või olla käsitletud kui vaktsiini kõrvaltoimed. «Välistada ei saa mõne nakkushaiguse koosesinemist, mistõttu on terviseamet andnud lastega tegelevatele tervishoiuteenuse osutajatele soovituse uurida lapsi ka noroviirusnakkuse suhtes,» seisab teates.

Paanika tagajärjed võivad hullud olla

Pikka aega Valga koolides lastearstina töötanud Aasa Põder manitses juhtumist rääkides ettevaatlikkusele. «Reaktsioonid vaktsiinidele on suhteliselt tavalised. Kuni kaks päeva pärast vaktsineerimist võib olla see periood, kui laps võib end halvasti tunda.»

Kõrvalnähtude hulka kuuluvad tema sõnul lisaks halvale enesetundele iiveldus, peavalu, lihasvalud ja tõsisematel juhtudel nahalööbed ja niinimetatud nõgestõbi. «Kõrvaltoimed on väga sagedased. Öeldakse, et reaktsioon tekib ühe vaktsiiniannuse puhul kümnest.»

Taolised juhtumid külvavad inimeste seas tahes-tahtmata paanikat, mille tagajärjed võivad osutuda hullemaks kui vaktsiini kõrvalnähud ise. «Kui vaktsineerimisse suhtuda kui millessegi halba, võivad meil peagi tagasi tulla sellised tõsised haigused nagu lastehalvatus, difteeria ja võib-olla isegi rõuged.»

Olukorra teeb veelgi ohtlikumaks tänapäeva üha tihenev reisimine, mille käigus haigused kergemini levivad. «Kui vaktsineerimata inimeste grupp läheb liialt suureks, naasevad sinna ka haigused,» hoiatas arst.

Samuti tekitab vaktsineerimisi negatiivses valguses näitava info levik olukorra, kus just eriti lapsed võivad pärast süsti endal halba enesetunnet tegelikust hullemaks kujutada. «Üks räägib, et tal on halb; teine hakkab mõtlema, et temal on ju ka ja nii edasi,» kirjeldas Põder kujutletavat olukorda, mida ta pidas ka neljapäevase juhtunu tõenäoliseks põhjuseks.

Põdra sõnul on neil vaktsineerides reegliks, et seda tehakse pigem hommikupoolikul ning lapsi hoitakse mitu tundi pärast süsti saamist igaks juhuks kooli territooriumil. Sarnane juhtum, kus kaks last samuti haiglasse sattusid, oli Valga põhikoolis ka aastate eest.