Eelnõu seab haridustoetuse prioriteediks õpetajate töötasu

Liisi Ploom
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese klassi klassijuhataja tund, kui õpetaja Marit Juks annab lastele kätte õnnitluskaardid kooliaasta alguse puhul.
Esimese klassi klassijuhataja tund, kui õpetaja Marit Juks annab lastele kätte õnnitluskaardid kooliaasta alguse puhul. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Ministeeriumis on valminud eelnõu, millega seatakse riikliku haridustoetuse prioriteediks õpetajate töötasu kasv ning seetõttu soovitakse suunata haridustoetuses ca 2,6 miljoni eurone investeeringukomponent õpetajate palka.

Toetust koolivõrguinvesteeringuteks samal ajal oluliselt suurendatakse, ent seda plaanitakse aastani 2020 maksta HTM-i koolivõrgu programmide kaudu keskmiselt 40 miljonit eurot aastas.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi rõhutas, et eesmärk suurendada õpetajate palgataset ning optimeerida majanduskulusid on kirjas ka valitsusliidu leppes. „Omavalitsusele makstavas haridustoetuses soovime suurendada õpetajate palgaraha osakaalu. Riiklikud investeeringud suurenevad samal ajal oluliselt, ent need on koostöös omavalitsustega suunatud täpselt optimaalse koolivõrgu kujundamisele,“ rõhutas minister Ligi. „Koolivõrku tuleb arendada märksa suuremas vaates kui on praeguste omavalitsuste piirid ja seejuures ületavad valdade ja linnade piire ka koolide uuendamise mõjud“.

Aastatel 2015–2020 on kavandatud kaasajastada jätkusuutlike üldhariduskoolide taristut ca 241 miljoni euro eest, s.o kuue aasta lõikes keskmiselt enam kui 40 miljoni euro eest aastas. Samal ajal on Eesti strateegiline eesmärk viia aastaks 2020 õpetajate keskmine palk kõrgharidusega töötaja keskmise tasuni ehk 120%ni riigi keskmisest palgast.

Omavalitsustele jagatav haridustoetus sisaldab praegu toetust õpetajate, õppealajuhatajate ja koolijuhtide palkadeks ning täienduskoolituseks, investeeringuteks, õppekirjanduseks ja koolilõunaks. Viimastel aastatel on haridustoetuse investeeringukomponent olnud ca 2,6 miljonit eurot aastas ehk õpilase kohta 19,7 eurot, mis ei anna välja riikliku investeerimispoliitika ega seadusega reguleerimise mõõtu. Enam kui 80% omavalitsustest sai seetõttu haridustoetuse kaudu investeeringuteks tänavu alla 10 000 euro aastas ning vaid neli suuremat omavalitsust said üle 100 000 euro.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles