Enim tööõnnetusi juhtus metalltoodete valmistamisel

Foto on illustratiivne Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Käesoleva aasta esimese üheksa kuuga registreeriti Eestis 3403 tööõnnetust. Ligi 700 tööõnnetust lõppes raske kehavigastusega ning 12 töötajat kaotas oma elu. Enim tööõnnetusi toimus metalltoodete tootmisel.

Tööinspektsioon kogub andmeid tööõnnetuste kohta, mis on juhtunud töölepingu alusel töötavate inimestega. Sel aastal on Eestis toimunud 3403 tööõnnetust ehk igal päeval juhtus 12 tööõnnetust. Ligi 700 tööõnnetust on töötaja jaoks lõppenud raske kehavigastusega ning 12 töötajat on tööõnnetuse läbi kaotanud oma elu. Menetluses on veel 315 juhtumi asjaolud. Eelmisel aastal toimus sama ajaga  3424 tööõnnetust, millest 636 lõppes raske kehavigastusega ning 12 töötaja surmaga.

Suurima tööõnnetuste arvuga tegevusalad on töötleva tööstuse sektorist – metalltoodete tootmine (367 tööõnnetust) ja puidutööstus (258 tööõnnetust). Mõlemas sektoris on tööõnnetuste arv võrreldes möödunud aasta sama ajaga kasvanud. Ehitusel kui ühes ohtlikemais tegevusvaldkonnas on sel aastal toimunud 267 tööõnnetust. Paraku on selles sektoris kasvanud raskete tööõnnetuste arv - õnnetustest 76 olid rasked ning kaks lõppesid töötaja surmaga. 

Tööõnnetuste põhjustena on inspektsioon tuvastanud, et töövahendid ei vasta  ohutusnõuetele, töötaja väljaõpe ja juhendamine on puudulik või on ta rikkunud ohutusnõudeid. Korduvalt tulevad probleemina esile puudujäägid töötervishoiu ja tööohutuse juhtimises ehk töökeskkonna sisekontrolli korralduses.

Tööinspektsioon tuletab meelde, et töökeskkonna riskide analüüs ja õige töökorraldus aitavad tööõnnetusi vähendada ja vältida. Ohutu töökeskkonna loovad tööandja ja töötaja üheskoos.

Tööinspektsiooni tasuta infotelefonilt 640 6000 saab küsida töösuhete, tööohutuse ja töötervishoiu kohta. Ettevõtjad saavad kutsuda töökeskkonna konsultandi oma ettevõttesse kirjutades Tööinspektsiooni üldaadressile [e-mail]. Konsultanditeenus on tasuta.