Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/12/21/884902t1he841.jpg)
Keskkonnaamet kinnitas metssigade hooajaliseks küttimislimiidiks 29 600 isendit, millest tänaseks on kütitud juba 11 849 siga ehk 40 protsenti ettenähtud mahust. Valgamaal on küttimislimiit 800 metsanotsut.
Kuna küttimist lihtsustav koeraga ajujaht algas alles oktoobris, on ameti sõnul põhjust arvata, et jahimehed suudavad ettenähtud küttimiskohustuse täita.
Valgamaa jahimeeste ühistu juhatuse liige Rein Rosenberg ütles esmaspäeval Valgamaalasele, et septembri lõpu seisuga oli Valgamaa jahimeestel umbes pool minimaalsest limiidist täidetud. «Tänaseks on kütitud 303 isendit, lisaks sadakond katku surnud looma, mis metsadest leitud. Ka need lähevad arvesse.»
Rosenbergi sõnul ei ole maakonna jäägritel siiski kindlustunnet, et nad ettenähtud hulga loomi küttida suudavad. «Ega me ilmaasjata ei olnud jahimeestena jahipiirkondade jagamise ja sundlimiidi kehtestamise vastu. Alles lume tulekuga on võimalik aru saada, kui palju sigu tegelikult on, praegu on arvukust küllalt keerukas hinnata.»
Jutu ilmestamiseks kirjeldas jahimeeste liider olukorda Hummuli jahipiirkonnast. «See on selles mõttes hea või halb näide – oleneb, kuidas keegi võtab. Seal on vaja küttida 26 isendit, kuid see on piirkond, kuhu sigade Aafrika katk esimesena jõudis ja seal on nad suuremas osas surnud. Tänaseks on Hummuli tulemus viis siga. Mina näen, et sellist mahtu ei ole seal võimalik täita.»
Sarnane on olukord tema väitel ka paljudes teistes piirkondades. «Kas on veel metsas loomi, kui palju on neid vahepeal ära surnud – seda ei oska praegu keegi öelda.» Et jahimees ei jääks limiidi täitmisel hätta, peaks leidma üles ka kõik korjused. See on siiski võimatu ülesanne.
Küttimisandmete aruandest selgub, et küttimiskohustuse täitmisvõimekus jaguneb maakondade vahel enam-vähem ühtlaselt. Vaid Saaremaa eristub teistest piirkondadest suure küttimisvõimekusega, nimelt on Saaremaal kütitud oktoobri alguse seisuga juba 66 protsenti küttimismahust.
Veidi keerulisem on olukord Põlva-, Viljandi- ja Võrumaal, kus on sigu kütitud veidi alla 30 protsendi ettenähtud limiidist. Metssigade küttimisandmete aruanded on avaldatud keskkonnaameti kodulehel.
Emiste küttimise osakaal on endiselt 46 protsenti, ent eeldatavasti suureneb nende küttimine seoses põrsaste suuremaks kasvamise ja iseseisvumisega, misjärel on jahimeestel ka emiseid lihtsam küttida.
«Viimasel ajal on mitmed jahimehed avaldanud muret, et metssigade arvukus looduses on drastiliselt vähenenud, mistõttu neil pole võimalik ettenähtud mahus sigu küttida. Värsked andmed näitavad aga, et jahimehed on suutelised neile ettenähtud kohustust täitma ning 1. oktoobril alanud koertega ajujaht aitab sellele veelgi rohkem kaasa,» lausus keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Jaanus Kala.
Nende jahipiirkondade kasutajate jaoks, kes põllumeeste raskest olukorrast aru saavad ja küttimiskohustuse täitmist tõsiselt võtavad, ei ole tema hinnangul ohtu jahipiirkonna kasutusõigusest ilma jääda.
Veterinaar- ja toiduameti labori andmetest selgub, et alates 2015. aasta algusest on uuritud 4522 metssiga sigade Aafrika katku suhtes. Septembris uuriti laboris 1105 isendit, kellest seakatk leiti 111 metsseal. Haigestunud loomadest olid 46 isendit Põlvamaalt, 12 Lääne-Virumaalt ja 11 Tartumaalt, teistest piirkondadest leiti vähem katku nakatunud sigu. Aasta jooksul on uuritud ka 535 lõpnud isendit, neist positiivse katkuproovi andsid 496 siga.
Küttimismahu suurendamise eesmärk on tagada metssigade asurkonna arvukuse vähenemine, mis peab kaasa aitama taudi leviku tõkestamisele. Küttimismahtude realiseerimise tulemusena oodatakse, et kevadel 2016 oleks sigade asustustihedus kolm isendit 1000 hektari kohta. Küttimismahust kinnipidamise eest vastutab jahipiirkond.
Juhul, kui küttimiskohustusest kinni ei peeta, ei ole metssigade arvukust võimalik kiires tempos langetada ning seakatkuga kaasnev majanduslik kahju suureneb nii jahimeestele kui ka põllumajandusele. Küttimismahtude täitmise jälgimist ja jahimeestele pandava ülesande ajakohastamist teostab keskkonnaamet koostöös keskkonnainspektsiooni ning veterinaar- ja toiduametiga.