Minister külastab puidutööstuseid

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettevõtlusminister Liisa Oviir
Ettevõtlusminister Liisa Oviir Foto: Mihkel Maripuu

Ettevõtlusminister Liisa Oviir oli eile ja täna, 19.–20. oktoobril visiidil Võru- ja Valgamaal. Minister külastab ringsõidu käigus ettevõtteid Rait AS, Osula Graanul OÜ, Toftan AS, UPM-Kymmene Otepää AS. Lisaks kohtub ta Võru linnavalitsuse ning Võru puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskusega. 

Minister ütles esmaspäevasel visiidil, et nagu oleme saanud maailmas positiivset tähelepanu infotehnoloogia tutvustamisele, tuleb panustada ka puidutööstuse eduloo esiletõstmisse.

«Koos põlevkiviga on puit Eesti olulisim loodusvara, mille poolest maailmas tuntud oleme. Eestist pärit puittoodangut hinnatakse kõrgelt nii Norras ja Saksamaal kui Koreas ja Jaapanis. Puit on ainus tõsiselt võetav taastuv ehitusmaterjal, mille suurem kasutamine pidurdaks nii kliima soojenemist kui aitaks luua tervislikuma elukeskkonna,» ütles minister. 

Ta lisas, et Eesti puidusektori tähtsust ei saa alahinnata. Ainuüksi puidutööstussektor annab üle kahe protsendi Eesti SKP-st, koos metsa-, paberi- ja mööblitööstusega ulatub mõju üle viie protsendi. Sektor annab tööd üle 30 000 inimesele ja on kõrge lisandväärtusega.

Metsa- ja puidutööstus on ka äärmiselt oluline väliskaubandusbilansi tasakaalus hoidja – mullu ulatus sektori eksport enam kui miljardi euroni ning import veerandi miljardini. «Kui teistes sektorites töötleme tihti ümber sisse ostetud komponente, siis puidutööstuses saame anda lisandväärtust läbi kohaliku tooraine,» märkis Oviir.

Minister tõi välja, et Eesti puitmajatootjad eksportisid eelmisel aastal Euroopa riikidesse 238 miljoni euro eest puitmaju, millega on Eesti enim puitmaju eksportiv riik Euroopas. «Olukorras, kus Euroopa puitmajatööstus ei ole mitmeid aastaid oluliselt kasvanud ega kahanenud, on meie ettevõtjad ekspordimahte kasvatanud.»

Ligi pool Eestis kasvavast metsamaterjalist kuulub riigile ja nii on riigil lisaks seadusandlikule reaalmajanduslik vastutus. «Riik võiks üle vaadata, kuidas tema hallatavat vara paremini kasutada,» sõnas minister.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles