/nginx/o/2016/02/01/4956809t1hbfdf.jpg)
/nginx/o/2015/10/21/4618285t1h6908.jpg)
Septembrist, kui Valga Valge Maja parkla muutus ehitustandriks, on staadionihoonesse juurdepääs keeruline. Sellest ei oleks lugu, kui hoones ei pakuks teenust massöör, kelle klientide hulgas üksjagu puudega inimesi.
Massöörikarjäärile saabus ootamatu lõpp
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti pimemassööride ühingusse kuuluv Jaan Jensen on otsustanud oma salongi sulgeda. Rendileping kehtib veel oktoobri lõpuni, tegevus lõpeb mõnevõrra varem. Juba homme tulevad kolimisautod ja viivad minema kogu salongi sisustuse. Uues kohas uut algust Jensen ei plaani.
«Uut asutust ma enam ei tee, isegi kui leiaksin uued sobivad ruumid,» väidab massöör. «Mul vanust ka juba ja veebruaris oli insult. Sellest sain võitu tänu sellele, et tean, mida teha. Aga sellest olukorrast siin ma jagu ei saa ja ei ole tahtmist enam võidelda ka.»
Abivajaja Kolgata tee
Olukord, millest ta räägib, on paradoksaalne. Kliendid, kellest üksjagu just liikumispuude tõttu massaaži vajavad, peavad koolihoone ümberehituse tõttu läbima Kolgata tee.
Esmaspäeval üks klient ei jõudnudki õigeks ajaks. «Haigete jalgadega inimene läks endise sissepääsu juurest E. Enno tänava sissepääsu juurde, sest valvurid ehitusplatsil saadavad kõik sinna. On ju ka Terviseteeninduse OÜ juriidiline aadress E. Enno 15,» rääkis Jensen.
Inimene jõudis tema sõnul ühe sissekäigu juurest teise juurde 17 minutiga. «Helistab sealt: mis nüüd teha, värav kinni, sisse ei saa.» Silt nimetatud väraval viitas sissepääsule staadioni teisest otsast – Vabaduse tänavalt.
«Kui haigete jalgadega inimene hakkab siit minema Enno, siis Kungla ja sealt Vabaduse tänavale ning siis tuleb siia, on terve kilomeeter maad, ta kõnnib seda vähemalt pool tundi. Selle kliendi massaažiaeg lõppes enne ära, kui ta kohale jõudis,» tõdes Jensen.
Probleem on ka selles, et kui Kuperjanovi tänava poolt tulles pääses salongi treppe peaaegu kasutamata, siis E. Enno või Vabaduse tänava poolt tulles saab kohale mööda järske tribüünitreppe. Kellel liikumine raskendatud, on tulek nüüd tunduvalt keerulisem – kui mitte võimatu.
Teisipäevalgi, kui massööri muret kuulamas sai käidud, oli äsja tulnud noor mees, kes abikaasa ratastooliga massaaži tõi. Ta rääkis, et parkis auto ärikeskuse parklasse, tuli abivahendiga trepini ja trepist üles kandis naise süles. Praegune olukord on mehe sõnul masendav.
«See ei olegi korralik trepp,» sõnas Jensen staadioni tribüünipinkide aluste betoonplokkidega ühildatud astmete kohta, mis kõrged ja ohtlikud. «Näiteks, kuidas homme tuleb 93aastane lühike naisterahvas – ei kujuta ette.»
Lahendust ei ole
Jensen on kevadest saadik pöördunud abiliste vahendusel nii linnavalitsuse, volikogu kui maavalitsuse poole, et lahendust leida. Pöördumised on olnud suulised. «Minul ei ole ju internetti ja kirjutamist,» viitas ta nägemispuudele – ning konkreetseid vastuseid ta saanud pole.
«Septembri algusest on klientuur vähenenud kuskil 35 inimese võrra kuus. Olen püüdnud kliente teavitada, aga kindlasti kõik ei tea, kuidas praegu siia saab – eriti peavad kaugemalt tulijad ekslema. Klientuur on üle Eesti, ka lätlasi käib. Ka see inimene, kes eile kohale ei jõudnud, oli Tallinnast.»
Mis saab tema klientidest nüüd? «Valgas on 15 massööri. Eks kliendid peavad uue koha leidma, ega mina ei oleks ju ka igavene olnud,» oli napp vastus. «Minul varsti 65 käes, tahtsingi salongi lahti hoida järgmise aasta maini. Oleks olnud ilus lõpetamine: 65 aastat elu elatud ja 50 aastat töötatud, neist 17 aastat selles ametis. Kahjuks läheb teisiti ...»
Eveli Vaarendi, kes Terviseteeninduse OÜ raamatupidamise korras hoiab, leiab samuti, et probleem on tõsine. Ligipääs on keeruline ja viidad puudu. «Kui tuleb siia inimene esimest korda, ei tea ta, kuhu täpsemalt minema peaks. Jah, Jensen lõpetab tegevuse – ei taha enam võidelda selle pärast. Olid tal ju ka probleemid tervisega ega taha nende kordumist. Ju võtab seda kõike nii hinge.»
Valga Sport on teinud endast oleneva
Keskstaadionit haldava sihtasutuse Valga Sport juht Piret Granovskaja kinnitas rentniku lahkumist 1. novembrist. Tema sõnul on nemad teinud kõik, et olukorda pisutki leevendada. «Oleme uue sissepääsutee juurde korraliku valgustuse pannud, see on meile olnud lisakulu. Oleme teinud ka joonised, kust võiks läbipääsutee tulla,» kinnitas Granovskaja. «Olen rentniku murega ka linnavalitsuse poole pöördunud.»
Aselinnapea Lauri Drubinši sõnul andis SA Valga Sport tõepoolest linnavalitsusele umbes kuu aega tagasi teada, et Jensen kavatseb lahkuda. «Siis palusime sihtasutusel temaga veel läbi rääkida.»
Drubinši sõnul on praegune olukord paratamatu. «Meil ei ole aasta jooksul võimalik kasutada ehitusplatsi kui parkimisala või läbikäiku, ehitusterritooriumile on sissepääs rangelt piiratud.» Parkimist ei hakata kooli territooriumil lubama ka edaspidi.
Tulevikus oleks ehk lahendus võimalik
Siiski pakub aselinnapea, et tulevikus oleks mingitel tingimustel läbipääs võimalik. «See on keeruline olukord, kuid temale ehk oleksime saanud selle läbipääsu sealtkaudu tagada, taotlenud selleks eriloa.» Treppide juurde kaldtee ehitamine oleks tema sõnul ehk samuti võimalik, kuigi keeruline.
«Tõsi, SA Valga Sport kaotab ühe hea rentniku, kuid Valgas on ka teisi kohti, kus saab massaažiteenust pakkuda,» sõnas Drubinš. «Me ei oleks küll tahtnud, et ehitusest kujuneks nii suur probleem, et ta peab lahkuma.»
On mõistetav, et ohutusnõuded ei luba läbi ehitusplatsi ligipääsu rajada. Samas on selge seegi, et liikumispuudega kliendid nüüd tugeva abiliseta salongi juurde ei pääseks. Jaan Jensen on otsuse teinud ja Terviseteeninduse OÜ tõmbab otsad kokku.