Niisket puitu ahju toppida ei tasu

Foto on illustreeriv. Foto: Kristjan Teedema

Keskkonnaamet tuletab seoses alanud kütteperioodiga meelde, et majapidamises tekkinud olmeprügi põletamist tuleb vältida. Lisaks on väga oluline küttekolde korrasolek ning kasutatava küttematerjali kvaliteet.

Eelkõige tasub silmas pidada põhimõtet, et mida efektiivsem on põlemine, seda vähem saastatakse keskkonda. Niiske puidu põlemisel tekib õhku rohkem tahma ja vingugaasi, seega tuleks eelistada kuiva küttematerjali kasutamist.

Niiske puidu kasutamine tähendab ka seda, et osa soojusest läheb raisku, sest energia kulub puidu kuivatamisele. Puidu põletamisel eraldub ümbritsevasse õhku mitmeid saasteaineid, näiteks ülipeen tahm, vingugaas, samuti erinevad orgaanilised ühendid, mis on tervisele kahjulikud.

Põlemisel tekkinud tahma peened osakesed võivad soodustada südame-veresoonkonna ja hingamissüsteemi haiguseid ning vähki. Vingugaas on aga toksiline aine, mis võib kesknärvisüsteemi ja südant kahjustades olla suurtes kogustes surmav.

Kuigi ahiküttega elamupiirkondades on välisõhk kütmisperioodil rohkem saastunud kui kaugküttega elamupiirkondades, on siiski võimalik saastet teataval määral vähendada, kasutades kvaliteetset küttematerjali.

Samuti tuleb meeles pidada, et majapidamises tekkinud olmeprügi ei tohi koduahjudes, pliidi all või kateldes põletada. Prügi põletamisel tekivad väga mürgised saasteained, mis võivad olla vähktõve, väärarengute ja arengupeetuse põhjustajad. Välisõhku paiskudes liiguvad need ained sealt otsesel sissehingamisel edasi inimese organismi.

Kuna suits väljub koduahjude puhul madalatest korstendest, siis suur osa saastest ei haju kaugele, vaid mõjutab vahetult sama piirkonda, kust see tekkis. Õhusaasteained, näiteks dioksiinid, on silmale nähtamatud ja nende tervisemõju ei avaldu kohe. Mida rohkem prügi põletada, seda rohkem toksilisi ühendeid keha talletab.

Põletamisel tekkinud toksilised ained ei saasta mitte ainult õhku, vaid sadestuvad ka maapinnale, kandudes edasi põhjavette ja toidulauale ning ohustades seeläbi elusolendeid.

Hinnanguliselt tekitab ühe perekonna tekitatud jäätmete põletamine koduahjus sama palju toksilisi ühendeid kui umbes 200 tonni prügi põletamine jäätmepõletustehases. Siinkohal tasub silmas pidada, et isegi papist pakendid võivad sisaldada plastikut, kemikaale ja värve, mille põlemisel tekkinud toksilised ühendid on keskkonnale ohtlikud.

Jäätmepõletustehases toimub jäätmete põletamine stabiilselt kontrollitud keskkonnas temperatuuril 1000-1100 °C, tänu millele põlevad toksilised õhusaasteained vähemohtlikeks põlemisproduktideks. Seevastu jäätmete koduahjus põletamine toimub madalamatel temperatuuridel ning ebastabiilselt, mistõttu toksilised ühendid ei põle lõplikult ära ja temperatuuri kõikumine soodustab gaasiliste saasteainete ning pigi teket.

«Jäätmete põletamisel on ülipeene tahma kontsentratsioonid võrreldes puhta puidu põletamisega kõrgemad, seega tuleks prügi põletamist kodus vältida. Lisaks tahmab ebapiisav õhu juurdepääs ja suur vabanev tuhasisaldus ahju, millest algavad omakorda tuleohutuse probleemid,» selgitas keskkonnaameti välisõhu peaspetsialist Dagmar Undrits. Tuleohutuse kohta saab lugeda pikemalt päästeameti kodulehelt.

Eesti keskkonnauuringute keskuses kevadel teostatud katsed, mille põhjal Hanna-Lii Kupri kaitses Tallinna Tehnikaülikoolis magistritöö «Jäätmete koduahjus põletamisest eralduvad saasteained», näitasid samuti, et prügi põletamisel kodus tekib palju ohtlikke saasteaineid. Vastavas ahjulaboris läbi viidud jäätmepõletuse katsete aluseks olid Eesti keskmise leibkonna kasutatavad enamlevinud olmejäätmed.

Prügi põletamise katsete puhul oli tegemist keskkonnaministeeriumi tellitud ja keskkonnainvesteeringute keskuse rahastatud projektiga.