Tööinspektsiooni poole pöördus inimene, keda huvitas, kas tööandjal on õigus töötaja selja taga uurida krediidiinfost tema maksehäirete kohta. «Sain käia kaks päeva tööl, kui mulle teatati, et minuga lepingut ei sõlmita, kuna ei teatanud tööle tulles, et olen võlglane maksehäires.»
Inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi selgitas, et töölepingu seadus (TLS) näeb ette töölepingu tühistamise piirangud tööandjale. «Nimelt sätestab seadus, et tööandja ei tohi töölepingut tühistada eksimuse või pettuse tõttu juhul, kui töötaja on esitanud puudulikke või valesid andmeid, mille vastu puudus tööandjal õigustatud huvi.»
Nimetatud säte juhindub tema sõnul TLS sättest, mille järgi ei või tööandja lepingueelsetel läbirääkimistel nõuda tööle soovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi.
«Seega, kui tööandjal puudus õigustatud huvi andmete teadasaamiseks, ei või ta hiljem andmete puudumisele või valeandmetele tuginedes töölepingut tühistada. Näiteks olukorras, kus tööandja küsib töötajalt töövestlusel andmeid tema rahaliste kohustuste kohta, kuid töötaja ei soovi oma võlgnevusi kohtutäituri ees avalikustada ja jätab küsitava info enda teada, puudub tööandjal hiljem õigus sellel alusel töölepingu tühistamiseks,» täpsustas Mustkivi.
Ta lisas, et töösuhe tekib hetkest, kui töötaja on tööle lubatud ja tööandjal peab olema mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks. «Seega ei saa ta väita, et kuna kirjalik leping puudub, võib ta töötajat edaspidi tööle mitte lubada.»
TLSi kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (paberkandjal või e-kirjaga) ülesütlemisavalduse esitamisega teisele lepingupoolele.
«Kuni tööandja ei ole teile esitanud vorminõuetele vastavat ülesütlemisavaldust, on tööleping kehtiv ja pooltele täitmiseks kohustuslik. Seega peaksite pöörduma koheselt tööandja poole ja nõudma tööle lubamist – näiteks e-kirjaga andma teada, et olete tööootel,» soovitas Mustkivi.