13. oktoobril külastasid Tankla mini ja Valga põhikooli meediaring Valgamaalase toimetust, et saada aimu, milline näeb välja ajalehe toimetuses töötava inimese tööpäev tegelikult.
Meedianoored külastasid Valgamaalase toimetust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väga suurt üllatust valmistas teadmine, et 2600 lehe trükkimine võtab aega kuni viis minutit. Iga hommik korraldatakse koosolek, kus räägitakse lehteminevatest teemadest ja puhketoas tehakse Skype-kõnesid teiste ajalehede toimetustega.
Toimetuse külastajad said palju vastuseid erinevatele küsimustele. Näiteks saadi teada, et ajalehe failid saadetakse Tartusse trükki arvuti teel ja selleks, et ajakirjanikuna töötada, pole vaja ilmtingimata vastavat haridust. Valgamaalase peatoimetaja Sirli Homuha ütles, et see on tegelikkuses pigem kasulik, kuna siis teab iga töötaja mingist valdkonnast rohkem kui teised ja oskab vajadusel aidata.
Oluliste näidetena, mis tuleks ka õpilastele koolilehe tegemise juures kasuks, rõhutasid reporterid ja peatoimetaja, et lugude kirjutamisel peab kinni pidama tähtaegadest ja kasuks tuleb hea pingetaluvus, sest tempo lugude tegemisel on peal.
Samuti peab olema piisavalt julgust, et allikatega ühendust võtta. «Olen tähele pannud, et tavaliselt kui reporterid helistavad oma laua tagant allikatele, on uutel tulijatel kombeks võtta telefon ja minna mõnda vaiksemasse ruumi, et ülearused kõrvad pealt ei kuulaks,» tõi ühe tähelepanekuna esile maakonnalehe peatoimetaja.
Pooleteise tunni jooksul kuuldi nii fotograafi, küljendaja, reporteri, pea-, tegev-, keele- ja reklaamitoimetaja ülesannetest ja põnevamatest seikadest. Külalistele tuli hämminguna ka toimetuse hubasus. «Arvasin, et igaühel on oma kabinet, kus ta istub ja tööd teeb, aga tegelikkuses toimub töö ühes ruumis, lihtsalt vaheseinad määravad osalise privaatsuse,» sõnab Helina Kruus.
Keeletoimetaja Aime Hõbejõgi tõi välja naljakamaid keelelisi eksimusi seoses lugude parandamisega ja andis noortele nõu, kust saada abi artiklite kirjutamisel.