/nginx/o/2010/11/08/462279t1hc191.jpg)
Valga üldharidusvõrgu arengukava aastateks 2011--2015 oleneb suuresti sellest, kas linna tuleb klassikaline gümnaasium või mitte. Kui tuleb, muutub linna koolivõrk ja see puudutab paljusid.
Valga klassikalise gümnaasiumi idee aina küpseb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusministeerium toetab Valga linnavolikogu ja linnavalitsuse haridusvõrgu korrastamise kava ja minister Tõnis Lukas allkirjastas Valga juhtidega ka ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille eesmärk on luua linna gümnaasiumiklasside ühendamise teel klassikaline gümnaasium.
Koolidega on arutluse all olnud mitu varianti. Praegu arutluse all oleva järgi moodustuks klassikaline gümnaasium eesti ja vene gümnaasiumi 10.--12. klasside baasil ja see tegutseks Vabaduse tänava koolimajas. Valgesse Majja jääks põhikool, teine taoline tuleks Kungla tänava koolimajja. Vene gümnaasium jätkaks põhikoolina praeguses majas.
Linnapea Ivar Unt näeb ka kaugõppegümnaasiumi uue gümnaasiumi sees. Millal ja kus aga nende õppetöö toimuks, on Undi sõnul arvutamise küsimus.
Arengukava koostava firma Advisio konsultant Siim Randoja valmistab uuringu ette, lisab rahvaküsitluse. 15. novembril tuleb arengukava juhtrühm kokku ja kohtub koolide hoolekogude esindajatega.
Valgamaalane uuris käimasoleva protsessiga tekkinud meeleolusid Valga gümnaasiumis ja kaugõppegümnaasiumis.
Advisio selgitab välja erinevate osapoolte seisukohad ja esitab need otsustajatele -- linnavõimule. Arengukava esialgne versioon peaks valmima 1. detsembriks.
------------------------------------------------------------------------------
Kommentaar:
Raimond Luts
Valga Gümnaasiumi juhtkonna nimel
«Õpetajate ja juhtkonna läbiarutatud arvamus – ja ka õpilaste oma, kui meenutada eelmist ilmunud artiklit – on järgmine: säilitada õppetöö olemasolevates hoonetes, see tähendab, et jätkaksime täismahus gümnaasiumina vastava arvestusega renoveeritud Kungla 16 hoones.
Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse järgi peab iga gümnaasium pakkuma vähemalt kolme õppesuunda. Oleme ressursid üle vaadanud, juhtivõpetajatega ja metoodikanõukoguga suunad paika pannud ja suutelised need ellu viima.
Linnavalitsuse väljalubatud nelja suunda on võimalik rakendada küll, kuid see nõuab linnalt lisaraha, sest õppegrupid jäävad väiksemaks ja õpetajatele tuleb antud tundide eest ikkagi maksta. Samas saame suurepäraselt aru ka naabergümnaasiumi probleemist, kuidas anda kogu gümnaasiumiosas 60% õppetundidest eesti keeles. Oleme valmis õpetama kogu Valga linna gümnaasiumiastme õpilasi.
Töötades praegu Vabaduse 13 majas ja nähes selle maja olukorda, julgeme kinnitada, et enne tõsist remonti ei ole siia võimalik gümnaasiumi tuua. Kui arvestada kolme paralleelklassiga kahe kooli baasil, jääb aga praegustest ruumidest väheseks. Uus õppekava esitab gümnaasiumi klassiruumidele ja nende sisustusele suured nõudmised, mis eeldab taas suuri investeeringuid.
Mööda ei saa vaadata õpetajate töötingimustest. On välja arvutatud, et klassikaline gümnaasium suudab põhiainete õpetajatele pakkuda piisava koormuse, kui koolis vähemalt viis paralleelklassi. Meie linnas planeeritaval juhul peab enamik siiski jääma end jagama gümnaasiumi ja mõne põhikooli vahel. Kas selline pidev ränne soodustab ikka õppetaseme kiiret ja otsustavat tõusu?
Tunniplaan tuleks teha õpilast ja õppetöö parimat järjestust silmas pidades, rändavate õpetajate korral hakatakse enam silmas pidama nende liikumist. Meil on niinimetatud külalisõpetajatega aastatepikkune kogemus: enamasti ei ole nad eriti tunniplaanisõbralikud.
Kavandatava reformi käigus kipub kaduma kõik, mis on aastatega üles ehitatud.»
Helle Ritso
Valga Kaugõppegümnaasiumi direktori kt
«Kool on asunud küll teiste koolide ruumides, kuid olnud iseseisev asutus. Ka vabariigi teistes maakondades tegutsevad need koolid iseseisvatena. Õpilaste arv on olnud viimastel aastatel stabiilne: 105–125.
Kuidas saame minna gümnaasiumiga kokku, kui meil on nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiaste? Minu meelest pole sellele mõeldud.
Jutt käib ka sellest, et tahetakse paremaid õpitulemusi. Kui on üks gümnaasium, lähevad ju meie riigieksamite tulemused ka »ühisesse katlasse«. Ei tohiks aga võrrelda statsionaarsete ja mittestatsionaarsete õpilaste tulemusi. Arvata on, et kui meie kool ühendatakse gümnaasiumiga, õpitulemused pigem langevad.
On arvamust avaldatud, et meie niinimetatud osakond võib töötada õhtuses vahetuses. Vestluses Tartu täiskasvanute gümnaasiumi direktoriga ütles ta mulle, et tema koolis on nii päevane kui õhtune osakond, kuid õpilased eelistavad päevast õpet.
Kaugõppegümnaasiumi endine direktor Tanel Soovares püüdis ka meil sisse viia õhtust õpet, kuid õpilased polnud sellest huvitatud. Koolis käivad ju kogu maakonna õpilased ja bussiliiklus on nii korraldatud, et ei saa enam õhtul koju sõita. Kuna meie õpilased on täiskasvanud, on palju põhjusi seotud pereeluga. Järelikult peaks õppetöö toimuma päevasel ajal.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on üldkeskhariduse omandamiseks ühe võimalusena ette nähtud põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena ning kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe. Seega võiksime ka edaspidi tegutseda omaette koolina.»