Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Eakas proua tunneb puudust endisest hooldajast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
«Tervis on ikkagi kõige tähtsam,» leiab eakas naine nüüd, kui väikesed arusaamatused on ta meelepärasest hooldajast ilma jätnud. «Kõik muud asjad saab selgeks rääkida.»
«Tervis on ikkagi kõige tähtsam,» leiab eakas naine nüüd, kui väikesed arusaamatused on ta meelepärasest hooldajast ilma jätnud. «Kõik muud asjad saab selgeks rääkida.» Foto: Peeter Kümmel

Taheva vallas Koikkülas elaval vanaproual on suur mure: hooldaja, kes varem teda kodustes toimetustes abistas, vahetati välja. Uue abilisega aga klappi ei ole ja endist enam tagasi ei saa.

Mure on koguni nii suur, et sundis proua Viivu-Evelinet suisa lehetoimetusse helistama ja oma muret kurtma. Eakas naine, kellel eluaastaid juba 80, viibis oktoobri algusest Valgas hooldusravil ja on reedest Põlva haiglas taastumas. Ravi ajaks on hooldusleping ajutiselt peatatud.

«Kukkusin – ja siis läkski kõik nagu läks,» selgitab Viivu-Eveline Rebane haiglasse sattumise tagamaid. «Juba eelmiste jõulude paiku oli selline asi, et kukkusin. Helistasin hooldaja Anitale, et ta appi tuleks – tema tuligi. Ütlesin, et pikutan veel, et ei jõua veel minna oma tuppa. Istus tükk aega ja siis küsis: kaua ma siin ootan?» Viivu-Eveline ütleb, et vasak pool ei taha pärast seda hästi liikuda. «Eks ta insult olnud.»

Märksõnad

Tagasi üles