Puukborrelioosi on tänavu nakatunud üle 1200 inimese

Puuk. Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Puukborrelioosi on tänavu kümne kuuga nakatunud juba 1235 inimest, mida on 136 inimese võrra rohkem kui mullu samal perioodil.

Terviseameti andmetel registreeriti tänavu jaanuaris 34 borrelioosi nakatumist, veebruaris 35, märtsis 22, aprillis 34 ja mais 44. Suvel kasvas nakatumiste arv hüppeliselt – juunis registreeriti 85 haigusjuhtu, juulis 201 ja augustis 268 nakatumist. Septembris registreeriti lausa 284 ja oktoobris 228 nakatumist. Mullu samal perioodil tuvastasid meedikud kokku 1099 nakatumist.

Puukentsefaliiti haigestumist on meedikud kümne kuu jooksul tuvastanud juba 108 korral. Esimesed kolm nakatumise juhtu registreeriti mais, 12 juunis, 34 juulis, 24 augustis, 20 septembris ja oktoobris 15. Mullu tuvastasid arstid kümne kuu jooksul 77 entsefaliiti nakatumist.

Kui entsefaliiti haigestumist saab ära hoida vaktsineerimisega, siis borrelioosi vastu pole ravimitööstus seni vaktsiini leidnud. Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole. Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Kui puukentsefaliiti esineb Eestis harilikult vaid aasta soojematel kuudel, siis puukborrelioosi avastavad arstid inimestel aasta ringi.

Puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, kuid Borrelia-bakterist nakatumiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud haigustekitajad puugilt inimesele üle kanduvad. Haiguse tunnused ilmnevad borrelioosi puhul veelgi hiljem – ühe kuni nelja nädala pärast. Kõige tavalisem borrelioosi nakatumise tunnus on paarisentimeetrise läbimõõduga punetav nahalööve.

Puugiohtlik aeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on viis kuni seitse kraadi.

Eelmisel aastal registreeriti Eestis 83 puukentsefaliidi haigusjuhtu ja 1289 puukborrelioosi juhtu.