Jahimehed soovivad summutite lubamist

Metsseajahile kogunenud kütid Lehola jahiseltsi maadel Foto: Marko Saarm / Sakala

Jahimehed soovivad, et tühistataks summutite kasutamise keeld jahipidamisel, sest paukuvad relvad kurdistavad nii neid kui koeri. Siiani pole neid aga kuulda võetud, kuna kardetakse salaküttimise kasvu.

Enamikku Eesti jahimehi ja -ettevõtjaid esindav ning liitev Eesti jahimeeste selts (EJS) on 2009. aastast toetanud helisummutite ehk relva tekitatud heli vaigistavate seadmete kasutuselevõttu jahipidamisel. Kui praegu on Eesti jahiseaduses selgelt kirjas, et summutite kasutamine jahipidamisel on keelatud, siis Rootsis, Soomes ja Norras on need lubatud.

Seoses sigade Aafrika katku ja metssigade arvu järsu allaviimise vajadusega on vana teema taas kord päevakorda tõusnud. Seetõttu algatas näiteks keskkonnaministeerium augustis seadusemuudatuse, mis lubaks summutite kasutamist jahil.

Püssilasud kuulmiskahjustuse piiril

Siseministeerium eelnõule nõusolekut ei andnud, tuues välja, et summutite levik suurendaks salaküttimist ning nende kasutamisel kaoks tulistamisega kaasneva paugu hoiatav ja tähelepanu äratav mõju. Samuti kardab siseministeerium, et summuteid võidakse pärast lubamist kasutada varasemast enam kuritegelikel eesmärkidel.

EJS selliste hirmudega kuidagi nõustuda ei ole tahtnud ning on võtnud kindla eesmärgi summuteid ümbritsevad müüdid ja väärarusaamad ümber lükata. Oktoobri lõpus tutvustati näiteks Männiku karjääris, kus viibis ka EJS esindaja, siseministeeriumi esindajatele summutite kasutamist jahirelvadel.

Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on summutite kasutuselevõtu peamine eelis kuulmist kahjustava müra vähenemine ning lasu täpsemaks muutumine, mis omakorda võimaldab ulukeid humaansemalt surmata. «Vintrelva lasu helitugevus on 157–161 detsibelli, helisummuti vähendab seda kusagil 25–31 detsibelli võrra,» rääkis Korts, kelle sõnul loetakse kuulmiskahjustust tekitavaks müratasemeks 157–160 detsibelli.

Koerte kõrvadele on pauk kümnekordne

EJSi liige ja jahimees Indrek Valner, kes tegeleb Taagepera külas jahiturismi pakkumisega, on kahe käega summutite lubamise poolt, tuues peamiseks põhjuseks jahikoerte tervise. «See on ju meeletu heli ja nendele kümme korda hullem, kuna lask toimub ikkagi nende poole. Eelkõige ongi mul koertest kahju,» rääkis Valner, keda ennast abistavad jahipidamises kolm koera.

Kuna mees on summutitega Soomes jahil käes piisavalt kokku puutunud, kinnitas ta, et erinevalt kardetust ei kaota summuti püssipauku kuhugi ära. «See lihtsalt võtab ära selle kõige teravama laksu, mis kuulmist kahjustab.» Siseministeeriumi väidet, et summutite lubamine suurendaks salaküttimist, pidas Valner naeruväärseks. «Salakütid teevad juba praegu, mida tahavad.»

Oleks summutid lubatud, võtaks Valner jahil käies need pikemalt mõtlemata kasutusele. «Eks ma olen elu jooksul päris palju lasknud ja võin öelda, et ega vaiksemaid helisid enam ei kuule,» tunnistas Valner. Ta lisas, et tema ei teadvat ka ühtegi jahimeest, kes summutite kasutuselevõtule mingil põhjusel vastu oleks.

Salaküttidel ammu juba summutid

Valneriga sarnasel arvamusel oli samuti Valgamaal jahindusega tegelev ettevõtja Aare Jaama, kelle sõnul ei tee summuti pauku olematuks, vaid venitab selle pikemaks ja sujuvamaks. Lisaks vähenevat tagasilöök kusagil poole võrra, suurendades seeläbi lasu täpsust. «Raskem püss seisab ka paremini paigal,» lisas Jaama.

«Kuulmine loomulikult kannatab. Kui pärast pauku kõrvad kumisevad või vilistavad, siis on kahjustus olemas,» teadis mees rääkida jahilkäimisega kaasnevast kutsehaigusest. Ta tõi välja küllatki groteskse näite, kus olevat olnud tunnistajaks juhusele, kui inimese näo lähedal lastud pauk purustas tema mõlemad silmamunad.

Nagu Valner, arvas ka Jaama, et salakütti keelud ei huvita. «Salaküttidel on ammu summutid olemas ja ka öösihikud ja kõik muu peale selle. See, kes tahab aus olla, saab alati ahistamise ohver olla. Kui on pimedad ajad, siis ausal mehel metsa asja ei ole, aga salakütt oma varustusega saab segamatult tegutseda.»