/nginx/o/2016/02/05/5014007t1h0884.jpg)
/nginx/o/2015/10/29/4642699t1h0f55.jpg)
Tõrva linnavolikogu otsustas viimatisel istungil ühehäälselt, et Tõrva astub Eesti Linnade Liidust välja, kuna linnaisad ei näe veerandsada aastat kestnud koostööl enam suuremat mõtet.
Tõrva lahkub linnade liidust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettepaneku kaaluda liidust lahkumist tegi Tõrva linnapea Maido Ruusmann eelmisel linnavolikogu istungil oktoobris. Tollases ettekandes mainis ta tõika, et Eestis tegutseb kaks eraldi üleriigilist omavalitsusliitu – Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit – ning oleks mõistlik, kui need ühineks.
«Nende ühinemisest on räägitud aastaid, aga reaalseid samme pole astutud. Millegipärast on mul tunne, et sellega ei tegeletagi,» rääkis Ruusmann.
Tema arvates loob see olukorra, kus kahe erineva, kuid samas üksteist dubleeriva organisatsiooni vahelised erisused jätavad omavalitsuse ühtse tugeva partnerita. Kuni kahest ei saa ühte tugevat tervikut, pole ka Tõrval linnapea meelest mõtet ühte neist kuuluda.
Samuti tundub Ruusmannile, et linnade liit on liialt politiseeritud ning erakondlikult killustunud. «Kui opositsioonilt tuleb hea ettepanek, ei võeta seda tõsiselt,» ütles linnapea. Ühtlasi oli tema ettepanek tingitud linnade liidu järjekordsest plaanist uuel aastal liikmemaksu tõsta.
Tõrvale oli liidu aastamaks tänavu 1600 eurot. «Summa ei ole teab mis suur, aga peame mõtlema, kas see on kuluna mõistlik ja põhjendatud – kas tulu kaalub kulu üles,» rääkis linnapea.
«Volikogu oli samuti seda meelt, et välja astuda,» kinnitas Tõrva linnavolikogu esimees Kalle Vister, kelle sõnul võeti otsus möödunud neljapäeva istungil vastu üksmeeles. «Alati saab tagasi astuda, kui nad (linnade liit ja maaomavalitsuste liit – T. N.) ühinevad. Pikka aega on seda räägitud, kuid üks ajab üht rida ja teine teist ning kasutegurit linnale ei ole.»
Tõrva kuulus linnade liitu 1990. aastast koos 43 omavalitsusega, mille hulka kuuluvad nii linnad kui vallad. Liidu eesmärk on esindada ja kaitsta liikmete huve nii riigi kui maailma tasandil. Tegevusvaldkond hõlmab kogu kohaliku omavalitsuste korraldust, alates eelarvetest ja lõpetades välissuhtlusega.