Fototehnika üksi head pilti ei tee

Kitsed tihedas lumesajus. Juhuslikult tabatud hetk on Kalmer Lehepuu üks lemmifotodest tänase päevani. Foto: Kalmer Lehepuu

Fotograafiaga puutusin esimest korda tõsisemalt kokku vist neljandas klassis. Pisiku sain külge oma isalt. Mul on siiani meeles põnevus, mis mind valdas, kui esimest korda võisin siseneda pimikuks muutunud kööki ning vannitoas sai pilte ilmutatud. See ootusärevus, kas ja milline kujutis fotovannis välja ilmub, ning oma esimesed pildid ei unune.

Esimese fotoaparaadi – päris enda oma – sain kuskil neljandas klassis. Selleks oli tollane hästi populaarne Smena 8. Kuna tegu oli tavalise filmirulliga aparaadiga ja neid tuli oma raha eest osta, siis niisama klõpsida ikka ei saanud. Ka muu piltide tegemiseks vajalik fotokeemia tuli oma raha eest osta.

Hiljem, kui mustvalge filmirull asendus värvifilmiga ja aparaatki vahetus vähe moodsama Olympose vastu, jäi isetegemise rõõm ära ning filme lasin mujal ilmutada.