Valgamaa rahvamuusikapäev on traditsiooniks saanud ja leidis nüüd aset juba neljandat korda – seekord Nõuni maakultuurimajas.
Pidu tõi kokku muusikuid, lauljaid ja tantsijaid üle Valgamaa
3. detsember 2015, 14:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rahvamuusikapäeva nimetame edaspidi pärimuspeoks, sest see on pidu rahvamuusikutele, -lauljatele ja -tantsijatele – pidu kõigile, nii tegijatele, osalejatele kui ka külalistele,» sõnas Eesti folkloorinõukogu kuraator ja regilauluansambli Koidu Tähed juhendaja Koidu Ahk.
«Meie peol oli suur ühisosa, saime koos laulda, tantsida, pilli mängida. Pidu oli hoogne ja intensiivne. Kedagi polnud vaja kättpidi tantsima kutsuda, rahvamuusikud jämmisid koos suurima mõnuga, kõik lustisid, keegi ei jäänud pelgalt kõrvaltvaatajaks. Iga peoline võttis kaasa söögipoolist ühisele lauale, seljas kanti rahvariideid või oma individuaalset pärimuspeole sobilikku riietust,» rääkis Ahk.
Peol osalesid Sangaste kihelkonna regilauluansambel Koidu Tähed, rahvatantsurühm Pilleriin, kandlemängija Elise Roodla Valgast, ansambel Jauram, lõõtsamängijad Thea Leitmaa ja Kaile Mumm Tõrvast, Helme rahvamuusikakollektiiv, viiulimängija Kersti Salujõe Aakrest, torupilli-, lõõtsa- ja akordionimängija Ants Taul Riidaja külast, kandlemeister ja -mängija Ilmar Tiideberg Pringi külast, ansambel Mõmmid ja Karupojad, ansambel Pillipuu, lõõtsamängija Kalle Raidsalu ning kromaatilise kandle mängija Varju Teder Otepäält.
«Lisaks saime kuulda peol viibinud nelja lõõtsamängija koosmängu. Ansamblid või duod, tantsurühm – kõigil oli läbimõeldud kava. Mõni mängis kodukandi lugusid, teised ammutasid lugusid perepärimuse salvest. Peo kulminatsioon oli ühisorkestri ülesastumine. Tänavuse peo ühislugude eest hoolitses Merle Soonberg,» sõnas Ahk.
Külalisesineja, noorteansambel Maatasa Tartust, andis oma nooruslikkusega peole hoogu ja särtsu. «Korraldajad palusid neid peole, et saaksime nautida nende ehedat ja stiilipuhast kava, mis võiks inspireerida ja olla eeskujuks Valgamaa kollektiividele,» lisas Ahk selgituseks. «Noored, keda juhendab Halliki Pihlap, oskasid tantsida ja tulid lõbusasti tantsupõrandale, tõmmates ka teisi kaasa.»
Valgamaa rahvamuusikapäev oli kui eelpidu järgmisel aastal aset leidvale pärimuspeole Baltica. Sellega seoses oli võimalus ansamblitel ja tantsurühmadel end kohapeal registreerida ning seda võimalust kasutati aktiivselt. Registreerimine jätkub, infot saab peo kodulehelt.
Rahvatantsurühm Pilleriin jäi peoga väga rahule. Tantsijad tõdesid, et lisaks suurtele tantsupidudele ja sellele eelnevale pikale ettevalmistusperioodile on vaja veel teistsugust väljundit. Tantsida elava muusika saatel oma kodupaiga pärimustantse on meeldiv vaheldus.
«Regilauljad suutsid tekitada huvi laulumängude vastu. Nad laulsid ja mängisid laulumänge, mis sobivad pärimuspeo Baltica konteksti. Lauljate ja tantsijate vahel tekkis edasise koostöö mõte. Tantsijad tunnevad huvi laulumängude vastu ja miks mitte, hea on koos edasi liikuda oma kodukandi pärimuse uurimise teel, kaasates ka muusikakooli õpilasi ja teisi,» avaldas Ahk idee üle heameelt.
Järgmine Valgamaa pärimuspidu liigub edasi Tõrva piirkonda.
Pidu toetasid Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgrupp, Valgamaa Omavalitsuste Liit, Otepää vallavalitsus ja Nõuni maakultuurimaja.