Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Taevast hakkab taas tähti sadama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Geminiidide nimi tuleb kaksikute tähtkuju ladinakeelsest nimetusest, mille radiandist ehk suunast näivad tähed langevat. Fotol aegvõte leoniidide tähesajust, mida võis vaadelda novembri teises pooles.
Geminiidide nimi tuleb kaksikute tähtkuju ladinakeelsest nimetusest, mille radiandist ehk suunast näivad tähed langevat. Fotol aegvõte leoniidide tähesajust, mida võis vaadelda novembri teises pooles. Foto: Wikimedia Commons

Lähiajal tasub taas pilk tähistaeva poole tõsta, kuna saabumas on üks aasta rikkamaid tähesadusid – geminiidide meteoorivool. Kaksikute tähtkuju järgi nime saanud tähesaju kõrghetk on esmaspäeval.

Kes ei oleks näinud «langevat tähte» või meteoori ehk kosmosekivikest Maa atmosfääris särava jutina põlevat? Kuigi neid keskmiselt paari millimeetrise läbimõõduga kivikesi eksib meie atmosfääri ära pidevalt, on meteoorisajud perioodid, mil näha võib tavapärasest uhkemat vaatemängu.

Meteoorivoole ehk olukorda, kus Maa «sõidab» oma orbiidil ümber Päikese läbi hajusa kivi- ja tolmupilve, mille sinna jätnud mõni sulav komeet, tuleb aastas ette mitu. Neist tuntumad on suvised perseiidid, sügisesed drakoniidid ja leoniidid ning varatalvised geminiidid ja kvadrantiidid.

Tagasi üles