Taevast hakkab taas tähti sadama

Geminiidide nimi tuleb kaksikute tähtkuju ladinakeelsest nimetusest, mille radiandist ehk suunast näivad tähed langevat. Fotol aegvõte leoniidide tähesajust, mida võis vaadelda novembri teises pooles. Foto: Wikimedia Commons

Lähiajal tasub taas pilk tähistaeva poole tõsta, kuna saabumas on üks aasta rikkamaid tähesadusid – geminiidide meteoorivool. Kaksikute tähtkuju järgi nime saanud tähesaju kõrghetk on esmaspäeval.

Kes ei oleks näinud «langevat tähte» või meteoori ehk kosmosekivikest Maa atmosfääris särava jutina põlevat? Kuigi neid keskmiselt paari millimeetrise läbimõõduga kivikesi eksib meie atmosfääri ära pidevalt, on meteoorisajud perioodid, mil näha võib tavapärasest uhkemat vaatemängu.

Meteoorivoole ehk olukorda, kus Maa «sõidab» oma orbiidil ümber Päikese läbi hajusa kivi- ja tolmupilve, mille sinna jätnud mõni sulav komeet, tuleb aastas ette mitmeid. Neist tuntumad on suvised perseiidid, sügisesed drakoniidid ja leoniidid ning varatalvised geminiidid ja kvadrantiidid.

Üks kuni kaks minutis

Mis teeb aga nüüd detsembri keskpaigas kõrghetke jõudva geminiidide tähesaju eriliseks, on meteooride suur langemissagedus, «langevate tähtede» väike kiirus ning soodsad vaatlustingimused, mida pilvine ilm loodetavasti ära ei riku.

Astronoom Jaak Jaaniste sõnul on tänavuste geminiidide vool kõige intnsiivsem 14. detsembri õhtul kell 20. «Vaatama tasub hakata juba kell 19, kui loojub Kuu ning parim aeg peaks olema kella ühest kolmeni öösel.»

Tänu kuuvalguse puudumisele ning lumevabale maale oleks teadlase sõnul võimalik näha kõiki võimalikke meteoore. «See tähendab, et me näeme REAALSELT üks kuni kaks langevat tähte minutis.»

Lisaks on geminiidide kiirus Maale langedes «vaid» 35 kilomeetrit sekundis ning kuna võrreldes teiste omasugustega on nende ainetihedus mitmekordne, veavad langejad taevasse tavalisest pikemad tulejutid. «Aastaid tagasi ulatus ühe heleda meteoori jälg üle terve taeva,» rääkis astronoom.

Kust need kivikesed tulevad?

Erinevalt teistest ammutuntud meteoorivooludest, mida põhjustavad komeedid, hakkasid geminiidid meie taevasse ilmuma alles 1862. aastal. Alguses üsna harva ja tuhmi, kuid üha rikkalikumaks muutuva meteoorivoolu põhjust otsiti üle sajandi. Alles 1983. aastal avastati, et meteooridega sama orbiiti mööda liigub hoopiski asteroid.

Tiireldes tugevalt piklikul orbiidil, satub Kreeka päikesejumala poja järgi nime saanud Phaeton oma teel Päikesele küllaltki lähedale. Juhtiva teooria kohaselt ongi just tohutu perioodiline kuumus see, mis asteroidist tükikesi lahti murendab ning neid tolmupilvena kosmosesse paiskab.

Umbes viiekilomeetrise läbimõõduga Phaeton kuulub ka Maa-lähedaste objektide hulka, mis võib tulevikus meie planeeti ohustada. Näiteks 2017. aasta geminiidide tähesaju ajal möödub see meist 10 miljoni kilomeetri kauguselt. Pisut hiljem, 2093. aastal, satub ta meist «kõigest» 3 miljoni kilomeetri kaugusele.