Võimalikud matmispaigad lõplikult paigas

Torma matmispaigas tõusid lagunemisprotsessi tagajärjel seakorjused maapinnale. Valga maakonnas välja valitud matmiskohad on praegu vaid paberil ja loodetavasti ainult sinna jäävadki.

FOTO: Jaanus Lensment / Postimees / Scanpix Baltics

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) käskkirja kohaselt on üle Eesti kaheksas maakonnas 25 kohta, kuhu saab matta sigade Aafrika katku (SAK) leviku korral hukatavaid kodusigu.

VTA peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Olev Kalda rõhutas, et tegemist pole surnuaedade loeteluga, vaid need on kohad, kuhu saab matta taudi laienemise korral, kui jäätmekäitlusettevõtte võimsus on ületatud ja muud käitlemise viisid ammendunud.

11. detsembril muudetud VTA peadirektori käskkirja «Eriti ohtliku loomataudi tõrjumise käigus hukatud loomade võimalike matmispaikade kinnitamine» järgi saab hukatud kodusigu matta Harjumaal Kuusalu vallas Surule ja Valgejõele, Läänemaal Lääne-Nigula vallas Keedikale, Põlvamaal Valgjärve, Räpina, Põlva, Mooste ja Kanepi vallas vastavalt Kikkale ning Sulaojale, Mägiotsa, Mammaste, Lutsu, Viisli ja Soodoma külla.

Pärnumaal saab hukatud sigu matta Audru valda Kõimale ja Koonga valda Palatule. Saaremaal saab sigu matta Kihelkonna valda Varkjale ja Mustjala valda Järisele.

Valgamaal on aga potensiaalsed matmispaigad Helme vallas Roobel ning Põdrala vallas Uralaanel ja Viirbahil.

Viljandimaal saab vajaduse korral hukatud sigu matta Suure-Jaani valda Metskülla, Viljandi valda Kiinile ning Karksi valda Tuhalaande ja Ainjale. Võrumaal on matmispaigad aga Antsla vallas Viirapalul ning Mõniste vallas Koemetsal ja Karisöödil.

Kalda sõnul pole nimetatud kohtadesse praegu maetud ühtegi siga ja need kohad tuleksid hukatud kodusigade matmisel kõne alla tõelise vajaduse tekkimisel. Metssead maetakse Kalda sõnul leidmispaigas või viiakse konteinerisse ja sealt loomsete jäätmete käitlemise tehasesse.

Kalda rõhutas, et maetavate sigade suurimat ega väiksemat piirarvu pole ühegi võimaliku matmiskoha puhul ette kindlaks määratud.

«Maetavate sigade arv sõltub konkreetsetest oludest, mis tol hetkel matmispaigas valitsevad. Kui on ikka märg aeg, kus mingis sügavuses tuleb vesi vastu, siis vette kindlasti ei maeta. Kuus meetrit saab olla maksimumsügavus. Kui aga saab matta nelja meetri sügavusse, siis maetakse nii. Oluline on sigade peale minev pinnasekihi paksus, mis peab olema vähemalt kolm meetrit,» selgitas Kalda.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles