Päevatoimetaja:
Kersti Kond

Katuselt kukkunud noormees pääses eluga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Raido Talivere ema hoolitseb poja eest, kes oli pärast õnnetust tükk aega üksnes voodis. Ratastooli sai noormees istuda alles nädal tagasi.
Raido Talivere ema hoolitseb poja eest, kes oli pärast õnnetust tükk aega üksnes voodis. Ratastooli sai noormees istuda alles nädal tagasi. Foto: Arvo Meeks

Tõrva noormehe Raido Talivere elus sai saatuslikuks päevaks 2. september, kui ta kukkus viiekorruselise maja katuselt. Praegu otsib nooruk võimalusi ravi eest tasuda.
 

Augusti alguses täisealiseks saanud Raido ise enda sõnul õnnetust ei mäleta, kuna tal oli ajuturse. «Pilt tuli haiglas ette ja hakkasin ennast püsti ajama – siis vaatasin, et jalad ei liigu. Ei saanudki aru, mis juhtunud on.»

Õnnetusest teab ta seda, mida sõber talle rääkis. Oli hakanud vihma tibutama ning katusel ehitustöid teinud noormehed otsustasid tööriistad sealt ära viia.

Tunnistab oma viga

«Meil olid nöörid ümber. Hetk enne õnnetust võtsime need ära. Nägin, et sõber libiseb – jooksin talle järgi,» rääkis Talivere. Mõlemad kukkusid libedaks muutunud katuselt maja ees olevale muruplatsile, Raido maandus poole kehaga aga ka asfalteeritud kõnniteele.

«Oma viga. Kui poleks järele läinud, poleks alla kukkunud,» tunnistas noormees, lisades, et oli suur viga ohutusrakmed eemaldada. "Olen õnnelik, et niigi läks.«

Talivere töökaaslane murdis roided ja mõlemad käeluud, tal olid ka vaagnaluumõrad ja kopsuvigastus. Raido vigastused olid aga märksa tõsisemad. »Parem kand ja hüppeliiges olid sodid, samuti vaagna-, rist- ja häbemeluud ning küünarnukk," loetles Raido. Katki on osa hambaidki. Põhja-Eesti regionaalhaiglas viibis ta ravil veidi üle kuu.

Noormehe ema Merikese andmetel opereeris noormeest Tallinnas üks paremaid kirurge Meelis Sula.

Lootus jääb

Arstid annavad noormehele lootust, et ta võib taas kõndima hakata. Vasaku jala hüppeliiges on siiski niivõrd halvas seisus, et täielikku paranemist ei lubata. Püsti seista ta ei saa, kuna tasakaal puudub, istuda samuti väga kaua ei suuda.

Oktoobri lõpus viibis noormees ravil Valga haiglas. «Tänase info kohaselt on Raido paranemise kulus veel positiivseid muutusi ja see annab lootust, et kõik kulgeb soodsalt paranemise suunas,» on taastusraviosakonna juhataja Anne Lepik positiivselt meelestatud.

«Paranemine on aga pikk protsess. Praegu on põhirõhk taastusravil, mida tuleks saada korduvalt,» lisas ta. Samuti peab Lepik väga vajalikuks psühholoogilist toetust ja nõustamist.

Raido ongi väga tänulik perele ja sõpradele, kes talle pärast õnnetust selga keeranud pole. Sõbrad suutvat külastustega temasse tahtejõudu ja positiivsust süstida.

Üks, kellele tänusõnad kuuluvad, on Raido algklassiaegne sõber Erik Elango. «Käin temaga jalutamas,» ütles noormees. See tähendab, et ta lükkab sõbra ratastooli.

«Alguses üldse ma mõtlesin, miks ellu jäin. Olin tohututes valudes. Ei mõistnud, miks niimoodi piinlema pean. Katusel ei ole mõtet lolli mängida, läksime liiga julgeks,» lausus Raido, kes kinnitab, et kui kuuleks väikevenna soovist tulevikus ehitusele tööle minna, siis keelaks ta seda.

Inspektsioon näeb mitmepoolset süüd

Tööinspektsiooni tööinspektor-uurija Ao Riipsi andmetel alustati koheselt pärast õnnetust uurimist.

Kuigi on selge, et peamised süüdlased on õnnetusse sattunud ise, heidab inspektsioon tööandjale ette tõendite puudumist tööohutuse koolituse kohta, mis selgitab ohutusrakmete kasutamist ning nende kasutamise kontrollimist. Suure tõenäosusega saab tööandja Riipsi kinnitusel trahvi, mille maksimumsuurus ulatub tööohutusseaduse järgi 40 000 kroonini.

Ehitusfirma OÜ Dhelian töödejuhataja Enari Tseier kinnitas, et meestele selgitati ohutusnõudeid.

Raido läheb neljapäeval 18 päeva kestvale taastusravile Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskusesse.

Asutuse juhatuse esimehe Priit Eelmäe sõnul tasub haigekassa 18 ravipäevale lisaks veel 18 eest, kui patsiendi raviarst taotluse esitab. Kuna noormees võib vajada ka tegevusteraapiat, muutub ravipäeva maksumus kallimaks, ulatudes 1500 kroonini.

Hiljem on võimalik taotleda täiendavat taastusravi kümnepäevaste tsüklitena, millest 20% ulatuses tuleb tasuda patsiendil. Ravipäeva maksumus on siis üle 700 krooni. «Tõenäoliselt 10 ravipäevast ei piisa,» tõdes Eelmäe, lisades et lisaravipäevade eest tasumiseks tuleb leida vahendid patsiendil – on olnud juhuseid, kus üheks toetajaks on tööandja.

Raido pole siiani, kaks kuud hiljem, aga palka kätte saanud. Töödejuhataja kommenteeris, et kuna objekt on nüüd lõpetatud, kantakse see lähiajal üle.

Nelja last kasvatav Raido ema tunnistas, et taastusraviks kuluva raha leidmine on problemaatiline. Nüüdseks on kulutatud tuhandeid kroone, näiteks ravimitele ja transpordile. Taastusravi nõuab aga veelgi suuremaid summasid.

Seetõttu paluvad õnnetusse sattunu ja tema pere kõigil, kel võimalus noormeest toetada, kanda raha Raido Talivere arveldusarvele 221050940245 ning selgitusse märkida «Aitame Raidot».
 

Tagasi üles