Tööinspektsiooni poole pöördus inimene, kellel tekkis kahtlus, kas töölepingu selline sõnastus, kus on kirjas, et töötasu makstakse töötajale välja hiljemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks, vastab seadusele. «Kui nüüd kokku lepitud palgapäeval töötasu minu arvele ei laeku, siis kui suures ulatuses on mul õigus nõuda viivist?» huvitab inimest samuti.
Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski selgitas, et töölepingu seaduse kohaselt peab töötasu sissenõutavaks muutumise aeg – palgapäev – olema fikseeritud töölepingu kirjalikus dokumendis ehk siis tavaliselt töötaja töölepingus.
«Sisuliselt on töölepingus kokkulepitud palgapäev töötajale tema töötasu kätte saamise tähtpäev. Tähtpäeva võib töölepingus kokku leppida kuupäevaliselt – näiteks iga kuu 10. kuupäev – või muul viisil – näiteks iga kuu 5. tööpäev–, aga kindlasti mitte mõttelise ajavahemikuna, nagu seda on teinud Teie tööandja. Oluline ongi, et see palgapäev on selgelt ja üheselt määratletav päev, mitte ajavahemik,» lisas Siniavski.
Seaduse mõte ja eesmärk on tema sõnul see, et töötajal oleks täpselt teada, millisel konkreetsel päeval talle töötasu makstakse ehk millisel konkreetsel päeval laekub töötasu tema isiklikule pangakontole.
«Kehtestades palga maksmise perioodi – näiteks 1. kuni 10. kuupäev –, loob tööandja sellega töötajale põhjendamatu ootuse saada palka juba perioodi alguses. See on aga töötajale halvendav tingimus. Pealegi sätestab seadus, et tööandja peab töölepingus sisalduvad andmed esitama heauskselt, selgelt ja arusaadavalt,» rõhutas inspektor-jurist.
«Kõik need andmed ehk siis ka andmed töötaja palgapäeva osas, tuleb sõnastada viisil, mis võimaldab töötajal neist üheselt aru saada,» lisas ta.