Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/12/16/4805369t1h2025.jpg)
Valga uue aasta eelarve kinnitas volikogu ühehäälselt. Üle poole selles ette nähtud kuludest läheb personalile, sest miinimumpalga tõus toob kaasa töötasu kasvu mõnelgi ametikohal.
Linnavalitsuse rahandusameti juhataja Imbi Rõivassepa sõnul on eelarve puhul, mille kogumaht on 10 468 600 eurot, silmas peetud konkurentsivõime tõstmist. Sellega seoses kavandatakse palgatõus haridus-, kultuuri- ja sotsiaalasutuste töötajatele kuni 15 protsenti ning linnaasutuste ametnikele kuni 10 protsenti.
Plaanide järgi peaks üle poole ehk 55 protsenti tuludest tulema maksudest, 37 protsenti toetustest ja 8 protsenti kaupade-teenuste müügist.
Lõviosa maksudest laekub füüsilise isiku tulumaksust, mida loodetakse järgmisel aastal saada 5 660 000 eurot ehk neli protsenti rohkem 2015. aasta loodetavast laekumisest. «Kuna miinimumpalk kasvab 2016. aastal 10 protsenti ja Valgas on miinimumpalga saajate osakaal suur, prognoosib linn tulumaksu laekumise kasvuks viis protsenti selle aasta eelarvega võrreldes,» selgitas Rõivassepp.
Maamaksulaekumise prognoos on 95 000 eurot, mis jääb samale tasemele. Tänavuse eelarvega võrreldes on kaupade ja teenuste müügist plaanitud laekumisi saada 56 000 eurot rohkem.
Täiendavaid laekumisi on oodata muusikakooli õppemaksust, kuna kasvanud on muusikakoolis käivate laste arv ning 1. septembrist suurenes ka õppemaks, mis oli viimased 18 aastat muutumatu. Laekumised suurenevad ka lastekodu teenuste müügist, kuna lisandub uus hoiuteenus raske ja sügava puudega lastele.
Toetusi loodetakse eelarve täienduseks saada 3,8 miljonit eurot, mis on eelarvesse planeeritud rahandusministeeriumi avalikustatud andmete alusel.
Rõivassepa sõnul on linna eelarve koostamisel silmas peetud säästvat majandamist ning kõigis tegevusvaldkondades on tegevuskulude plaanimisel arvestatud kokkuhoiu võimalusi.
2016. aasta põhikulude eelarves on 9 890 000 eurot ehk kaks protsenti rohkem tänavusest. Kuna miinimumpalk kasvab, tuleb linnal tõsta ka teiste ametikohtade palku, eelkõige kohalikust eelarvest tasustatavate pedagoogide omi, mida plaanis tõsta seniselt 740 eurolt keskmisena 850 eurole. Üle poole eelarve kuludest ehk 5,2 miljonit moodustavadki personalikulud.
Valdkondade võrdluses moodustavad kõige suurema kululiigi hariduskulud, mis on 3,5 miljonit eurot ehk 33 protsenti kuludest. Nii koolide kui lasteaedade eelarve on suurenenud eelkõige palgaraha kasvu arvel.
Kuludest pea viiendiku moodustab vaba aeg, kultuur ja sport, millele eelarves plaanitud 1,9 miljonit eurot. Kaks kolmandikku sellest kulub kultuuriasutuste ülalpidamisele.
1,7 miljonit eurot kulub sotsiaalsele kaitsele ja tervishoiule. Linnapalgal on ka linnarst, kelle ülesanne korraldada arstiabi ravikindlustuseta ja kitsikuses elavatele linnaelanikele.
15 protsenti ehk 1,5 miljonit eurot näeb eelarve ette kulusid majandusele, keskkonnakaitsele ja kommunaalmajandusele. Tänavate korrashoiuks on 385 000 eurot, millest enamus kulub aastaringsele hooldusele. Tänavaauke saab lappida 22 000 euro eest. Tänavavalgustusele kulub 125 000 ja prügimajandusele 32 000 eurot. Linna haljastuseks on raha 32 000 eurot.
11 protsenti ehk 1,2 miljonit eurot eelarve kuludest läheb valitsemisele. Volikogu ja üldvalitsemise kulud suurenevad peamiselt personali- ja kommunaalkulude kasvu arvel. Linnavalitsuse koosseisu on lisatud linnamajandusameti keskkonnaspetsialisti ametikoht.
Finantseerimistegevuse eelarveks kinnitati 489 773 ja investeerimistegevuseks 89 027 eurot. Laenu ja intresse peab linn 2016. aastal tagasi maksma 579 000 eurot. Investeeringute eelarve objektide kaupa koos katteallikatega võetakse vastu 2016. aastal lisaeelarvega.