Palupera ilmavaatlejate kuulsus ulatub üle kogu maailma

Programmiga GLOBE on ühinenud ja ilmastikuvaatlusi teevad Palupera põhikooli õpilased juba 2009. aastast alates. 9. klassi õpilane Andre Lõhmus vahetab parasjagu tahmafiltrit, et välja selgitada tahma kontsentratsioon õhus. Foto: Sirje Lemmik

Kolm aastat hoolikaid ilmavaatlusi tõid Palupera põhikooli õpilastele ja juhendajale rahvusvahelise tunnustuse.

Eriti hinnaliseks teeb tunnustuse tõik, et rahvusvahelises atmosfäärivaatluste programmis GLOBE osalevast Eesti 71 koolist sai tunnuskirja ainult kaks: peale Palupera põhikooli veel Kilingi-Nõmme gümnaasium.

Just sel ajal, kui Palupera põhikooli jõudsin, hakkasid 9. klassi õpilased matemaatikatunnis vahetama tahmafiltrit. Nimelt liitus kool ka rahvusvahelise keskkonna- ja teadushariduse programmi GLOBE käivitatud tahmamõõtmise kampaaniaga, milles käimas viimane etapp.

«See tops, milles asub tahmafilter ja mis kaitseb seda märgumise eest, on akna taga. Sealt käib õhk läbi, tahm ladestub filtrile. Nüüd vahetangi filtri uue vastu välja, seda teeme iga päev. Mõõtmisandmed edastame arvuti teel nõutud keskkonda,» selgitas 9. klassi noormees Andre Lõhmus oma tegemisi. Mõõtjameetri abil saadud näidud sisestati arvutisse, sellega oli ametis Andre kassivend Karel Objartel.

«Võrdleme puhta ja musta filtri näite ja arvutiprogramm arvutab vastavate valemite järgi välja filtri valgusläbilaskvuse ehk siis tahma kontsentratsiooni õhus,» lisas noori juhendav matemaatika- ja füüsikaõpetaja Arvet Silk. «Eile oli filter puhtam kui täna,» nentis Andre.

Näitajad vabariigi keskmisel tasemel

Õpetaja sõnul on mõõtmistulemuste põhjal jõutud selgusele, et Palupera piirkonna tahmanäitajad ei erine vabariigi keskmisest. «Tahma tekitajad on korstnad ja transport ning eks kütteperioodil on seda õhus enam kui suvel. Kui meil on tahma rohkem, on ka vabariigis keskmisena seda enam. Sel juhul ongi tahm tulnud meile mujalt õhuvooludega,» rääkis õpetaja Silk. Kooli asukoht lauda kõrval ei mõjutavat aga üldse näitajaid.

«Tegevused on huvitavad ja põnev on neid mõõtmisi teha. Saame juurde uusi teadmisi,» kinnitas Andre. «Tavatunnile on vaatlused tore vaheldus. Huvitav on mõõtmistulemusi analüüsida,» lisas 9. klassi õpilane Gretten Gelis Vesso.

Õpetaja sõnul osaleb Palupera kool programmis GLOBE alates 2009. aastast. «Algusaastatel võttis lisaks meile selle programmi tegevustest osa ka Ala põhikool, kes nüüdseks loobunud. Sellest õppeaastast liitus tegevusega Valga põhikool,» selgitas Silk. Eestist osaleb üldse 71 kooli.

Pilved, sademed, temperatuurid ...

«Vaatleme iga päev ilma, pilvi, sademeid, mõõdame ööpäeva maksimaalset  ja minimaalset temperatuuri. Talvel oleme lumevaatlusi teinud,» selgitas õpetaja.

Kooli direktor Svetlana Variku lisas, et Palupera koolil on kohe esimesest programmiga liitumise aastast läinud väga kenasti. «Esimesel aastal saime Ameerikast, kus asub peakontor, kaks kiituskirja täpsete vaatlusandmete esitamise eest. Tunnuskirju on saadud pea igal aastal,» kiitis direktor nii õpilasi kui juhendajat.

Temagi tundis heameelt äsja Tartus GLOBE’is osalevate õpetajate aastaseminaril üle antud tunnustussertifikaadist, mille kool sai järjepidevuse ja esitatud andmete usaldusväärsuse eest. «Oleme Eestis tunnustatud kui teadust populariseeriv kool, ka neid on vabariigis ainult kümmekond,» kinnitas Variku.

Noormeeste uurimus pälvis tähelepanu

Veel tõi direktor esile kahe noormehe, Andre Lõhmuse ja Janno Vähi uurimistöö tahmasisalduse mõõtmistulemustest, millega nad osalesid keskkonnaalsel vabariiklikul uurimistööde konkursil. Töö valiti välja teaduskonverentsil esitlemiseks ja pandi ka uurimuste kogumikku.

Nii õpetaja kui direktor olid igati üht meelt, et osalemine mitmesugustes programmides aitab õpilastel silmaringi laiendada ning tavapäraseid koolitunde põnevamaks muuta.

«GLOBE programmis osalejatel on võimalus teha aktiivselt koostööd teadlastega. Kõik vajaminevad aparaadid, mõõteriistad ja töövahendid antakse kätte. Liitumisel saime koolile arvuti, mis oli tollal väga kõva sõna. Õpilastele korraldatakse seminare, koolitusi ja suvekoole, kus neile viiakse läbi huvitavaid töötubasid. Kõik see motiveerib neid osalema,» loetles õpetaja ettevõtmises osalemise boonuseid.

«Haridusministeerium eraldas meile rohkem kui 800 euro eest teadusvahendeid, mida kasutame loodusainete õpetamisel,» lisas direktor.

Küsimusele, miks õpetaja on endale taolise lisakoormuse võtnud, vastas Silk, et eks ikka põnevusest. «Projektiga liitudes oli ahhaa-efekt, nüüd on sellest kujunenud harjumus ja kohustus. Olen hakanud palju rohkem ümbritsevat vaatlema ja enda ümber toimuvat nägema,» sõnas Silk.

Kuna praegused vaatlejad-õpilased lõpetavad kevadel kooli, hakkavad nad peagi välja õpetama viienda-kuuenda klassi õpilasi. Ikka selleks, et atmosfäärivaatlustel oleks koolis järjepidevus. Ka nemad ise said mõni aasta tagasi teatepulga oma vanematelt koolikaaslastelt, kes ilmavaatlustega algust tegid.

GLOBE

Keskkonnaprogrammi GLOBE (The Global Legislators Organisation for a Balanced Environment, tõlkes Ülemaailmne Tasakaalustatud Keskkonna Tagamise Seadusandjate Organisatsioon) käivitas 1995. aastal tolleaegne USA asepresident Al Gore. Keskus on USA Rahvuslik Ookeani ja Atmosfääri Assotsiatsioon. Eesti ühines programmiga 1996. aastal.

Ülemaailmsest koolide keskkonna- ja teadushariduse programmist GLOBE võtab osa üle 10 000 kooli 111 riigist. Põhi- ja keskkooliõpilased üle kogu maailma teevad keskkonnaalaseid mõõtmisi ja vaatlusi kooli ümbruses geograafiliselt täpselt määratletud mõõtmiskohtades.

Õpilased saadavad mõõtmistulemused interneti kaudu programmi keskusesse, võtavad vastu teiste programmis osalejate andmeid ning NOAA ja NASA koostatud Maa ilmastiku ja looduse kokkuvõtteid ning kasutavad neid õppetöös ja uurimustes.

Kõigile vaatlustele on olemas põhjalikud protokollid ja juhendmaterjalid ning testitud ja soovitatud mõõtevahendid.

Allikas: GLOBE