Valgamaa jalgpalliväljakud mängijate rohkuse all ei äga

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta parimaks staadioniks sai Tehvandi staadion.
Aasta parimaks staadioniks sai Tehvandi staadion. Foto: Ilmo Tamm

Hiljuti palju tähelepanu pälvinud Sepa jalgpallikeskuse ühisrahastusprojekti taustal on paslik küsida: millises Eestimaa paigas asub enim jalgpalliväljakuid?

Sepa staadioni eesmärk on rajada Tartusse nüüdisaegne jalgpallikompleks ja põhjuseks tõsiasi, et harrastajate arv ületas olemasolevate staadionite võime neid teenindada, seisab Eesti Jalgpalli Liidu pressiteates. Treeningtingimuste puudumine eri piirkondades on olnud probleem juba mõnda aega.
 
Võttes aluseks statistika selle kohta, millistel väljakutel mängitakse Eesti meistrivõistluste kohtumisi, näeme, et Harjumaal on 81 väljakut, millest 57 asuvad Tallinnas. Tartumaa ja Ida-Virumaa on järgmised 15 väljakuga, Pärnumaal on kasutusel 12 platsi. Valgamaa mängijad peavad mahtuma 10 ning Järva- ja Viljandimaa omad 9 väljakule. 
 
Kaheksa väljakuga järgnevad Lääne-Virumaa ja Raplamaa. Saaremaa, Läänemaa ja Jõgevamaa kasutavad kuut väljakut. Põlva- ja Hiiumaalt leiab kolm staadioni. Kõige vähem on väljakuid Võrumaal, mis peab läbi ajama kahe platsiga.
 
Terve Eesti peale on seega kokku 193 jalgpalliväljakut.
 
Jalgpalliharrastajaid on selle aasta seisuga Eestis tervelt 20 000, kes jagunevad 726 täiskasvanute- ja noortevõistkonna vahel. See omakorda tähendab, et üks väljak peaks teenindama umbes 132 mängijat. Tegelikkuses on muidugi mängijad jaotunud ebaühtlaselt ja osa väljakuid peavad kandma suuremat koormust kui teised. 
 
Vaadates seda, mitut harrastajat peab üks staadion maakonniti teenindama, on ilmselgelt väkseim koormus Valgamaa jalgpalli väljakutel, mida kasutab keskmiselt 35 vutisõpra. Harjumaal on vastav näitaja 147, Tartumaal 217, Ida-Virumaal 113, Pärnumaal 170, Järvamaal 89, Viljandimaal 115, Lääne-Virumaal 92, Raplamaal 51, Saaremaal 76, Läänemaal 58, Jõgevamaal 63, Põlvamaal 94, Hiiumaal 79 ja Võrumaal 456.
 
Rääkides sellest, mis sorti väljakuid enim leidub, siis ülekaalukalt on need naturaalse muruga kaetud – kokku 118. Kunstmuruväljakuid on 72, lisaks nendele on Tallinnas kasutusel ka kolm jalgpallihalli.
 
Väljaspool pealinna, kus asuvad kolm Eesti suurimat staadionit – A. Le Coq Arena, Kalevi keskstaadion ja Kadriorg – on suurim Tehvandi staadion Otepääl, kus on ruumi 3000 vutifänni jaoks, Rakvere spordikeskuse staadion, millel on kohti 1829, ning Võru spordikeskuse staadion 1630 kohaga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles