/nginx/o/2008/12/13/104772t1h36ea.jpg)
Lastel on koolivaheaeg ning vaba aega ohtralt käes. Talverõõmude nautimise ootuses pole välistatud olukord, kus minnakse veekogule proovima äsja tekkinud jääkirme tugevust.
Habras jää peibutab lapsi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeamet pöördub seetõttu lastevanemate poole tungiva sooviga tuletada oma lastele meelde, et kraavidele ning väiksematele veekogudele tekkiv jääkirme neid veel ei kanna.
Jääle on ohutu minna alles pärast paarinädalast külma, kui jää paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Jääst läbi vajumisel saab saatuslikuks eelkõige külm vesi, mis mõne minutiga tegevusvõime halvab, mitte ujumisoskuse puudumine.
Neljakraadises vees, nagu jääalune vesi Eesti oludes tavaliselt on, kaotab täiskasvanud inimene teadvuse kuni 10 minuti jooksul, lapsed ja eakad veelgi varem. Jää on õhem ja seetõttu ka ohtlikum sildade juures, kõrkjate ümbruses ning allika- ja suubumiskohtades. Samuti on jää tavaliselt nõrgem voolava veega veekogudes.
«Võtke endale see aeg ning rääkige lastele nõrga jääga kaasnevatest ohtudest ning võimalikest tagajärgedest. Selgitage lisaks, mida ohus olles ette võtta ja kuidas käituda, kui nähakse kedagi abi vajamas,» rääkis Lääne päästekeskuse ennetustöö büroo peaspetsialist Teele Vespere.
«Kindlasti ärge jätke tähelepanuta ka oma lemmikloomi. Loomad nagu lapsedki ei taju hapra jääga seotud ohtusid ja võivad läbi õrna jää vette vajuda ning iseseisvalt sealt enam välja tulla ei suuda,» lisas Vespere.
Päästeamet palub ohtlike olukordade ennetamiseks ja vältimiseks teie igaühe kaasabi. Ärge riskige enda ega laste eluga. Nõrgal jääl viibijatest ei tohiks niisama mööda jalutada, vaid nad tuleb sealt kohe ära kutsuda, abi vajavat inimest märgates helistage numbril 112