/nginx/o/2008/02/07/17258t1hd8f2.jpg)
Üle Eesti pöördus 14.–20. detsembril ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3639 inimest, neist 55 protsenti olid lapsed. Üsna sarnane oli haigestunute hulk aasta 51. nädalal ka eelmisel ja üle-eelmisel aastal.
Inimesi ründavad nii viirused kui mikroorganismid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gripitaolisi haigestumisi registreeriti 154 korral, neist pool oli seotud erinevate viirustega. Ülejäänud juhtudel põhjustasid haigestumisi mikroorganismid.
Viirusnakkuste puhul oli valdavalt tegu paragripiviirustega. Terviseameti andmetel ei kinnitatud eelmisel nädalal laboratoorselt ühtegi gripiviirust.
Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 276,6. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Viljandimaal, Tartumaal ja Ida-Virumaal.
Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu andmetel hinnatakse grippi haigestumuse intensiivsust praegu madalaks, gripiviiruse levikut veel ei täheldata, registreeritakse vaid üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel hinnati grippi haigestumuse intensiivsust keskmiseks vaid Hollandis, ülejäänutes Euroopa regiooni riikides oli haigestumuse intensiivsus madal. Püsivat gripiviiruse levikut veel ei täheldata. Üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhute registreeritakse peaaegu kõikidest riikides.
Praegu on viimane aeg end gripi vastu vaktsineerida. Eriti tõsiselt peaks vaktsineerimisele mõtlema vanemaealised (65+) ja inimesed, kes puutuvad kokku eakatega või need, kes põevad kroonilisi haigusi.
Vaktsineerimisi on võimalik teha perearsti juures, vaktsineerimise teenust pakkuvates ambulatoorsetes keskustes ehk nakkuskabinettides ning erapraksistes.
Vaktsineerimine on tasuline. Immuniseerimiskava väline vaktsineerimine toimub teenuse osutaja kehtestatud hinnakirja alusel.