Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Alkoholipiirangute kava läbis põhjaliku analüüsi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Rein Säinas
Copy
Lastele pakuvad paljud vanemad alkoholi ka kodus - näiteks tähtpäevadel.
Lastele pakuvad paljud vanemad alkoholi ka kodus - näiteks tähtpäevadel. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eelnõu, mille eesmärk on piirata alkoholireklaami ja vähendada alkohoolsete jookide kättesaadavust, on läbinud esimese kooskõlastusringi. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski saatis selle viimasele kooskõlastusringile justiitsministeeriumisse, misjärel esitatakse eelnõu valitsusele ja Riigikogule.

Eestis tarbitakse ligi kümme liitrit absoluutset alkoholi inimese kohta aastas, millega kaasnevad alkoholikahjud on ühed Euroopa suurimad. Seepärast on riik seadnud eesmärgiks vähendada alkoholitarbimist lähiaastatel viiendiku võrra ehk kaheksa absoluutalkoholi liitrini aastas.
 
Eelnõuga ette nähtud piirangud alkoholi reklaamile ja paiknemisele müügikohtades ning tõhusamad regulatsioonid alaealiste kaitseks on oluliseks sammuks selle eesmärgi saavutamisel.
 
«Keegi ei kahtle, et alkoholi tarbimine on Eestis tõsine probleem. Meil juuakse liiga tihti ja liiga palju ning see ei kahjusta ainult tarbija enda tervist, vaid on ohuks ka ülejäänud ühiskonnale. Sellest tulenevalt on valitsus otsustanud astuda järgmise sammu Eesti alkoholipoliitikas,» selgitas minister Ossinovski.
 
Partnerite tagasiside eelnõule on olnud erakordselt positiivne. Kümned tervisekaitseorganisatsioonid nagu arstide liit, apteekrite liit, karskusliit, tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koda, lastekaitse liit, noorteühenduste liit ja paljud teised on avaldanud vankumatut toetust rangemale alkoholipoliitikale. Samas juhiti tähelepanu ka mõnele tehnilisele vajakajäämisele, millest tulenevalt on eelnõu seletuskirja märkimisväärselt täiendatud.
 
«Oleme eelnõule teinud ka põhjaliku põhiseaduslikkuse analüüsi, mis kinnitab, et pakutud piirangud on õiguspärased, vajalikud ja põhjendatud. Mõistagi piirame me eelnõuga alkoholiga seotud ettevõtete vabadust, ent alkoholikahjude erakordselt suurt ulatust arvestades on see käesoleval juhul möödapääsmatu,» lisas Ossinovski.
 
Vastavalt kavandatud eelnõule ei tohi alkoholireklaam edaspidi enam sisaldada helilisi ja visuaalseid kujunduselemente. See tähendab, et televisioonis ja internetis võib näidata üksnes ühevärvilist liikumatut pilti ning raadios, teles ja internetis võib reklaamides ette lugeda vaid tooteinfo ja tervisehoiatuse. Muusikalise kujunduse kasutamine lubatud ei ole.
 
Reklaam võib sisaldada üksnes alkohoolse joogi nime, liiki, tootja nime, kaubamärki, päritolumaad, geograafilist piirkonda, etanoolisisaldust mahuprotsentides, müügipakendi kujutist ning kirjeldada selliseid toote omadusi nagu värvus, aroom ja maitse.
 
Keelatakse ka alkoholi välireklaam.
 
Eelnõu kohaselt tuleb alkohoolsed joogid paigutada müügikohtades teistest kaupadest eraldi. See tähendab, et 1. jaanuarist 2018 on kauplustes alkoholi müümiseks nõutav läbipaistmatute vaheseintega eraldatud ala. Väikestes kauplustes piisab sellest, kui alkohoolseid jooke müüakse letist.
 
Eelnõu kohaselt keelatakse 1. jaanuarist 2017 alkoholi müük tanklates.
 
Samuti karmistatakse müüjatele kehtestatud nõuet tuvastada alkohoolsete jookide ostja vanus. Seadusemuudatusega võimaldatakse teha kontrolloste, et selgitada välja, kuidas täidetakse nõuet alkoholi alaealistele mitte müüa.
 
Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud ja Turu-uuringute ASi poolt novembris läbi viidud uuringust selgus, et valdav enamus eestimaalasi toetab alkoholi televisioonis reklaamimise piiramist ning on veendunud, et alkohol on praegu noortele liiga kergesti kättesaadav.

Tagasi üles