/nginx/o/2016/01/05/4851931t1hdc0a.jpg)
Nädalavahetusel saabunud krõbe pakane võib kaasa tuua ebameeldiva üllatuse: vesi torustikus võib jäätuda ning suuremad miinuskraadid võivad toru pinnases isegi lõhkuda.
Pakane teeb torudele liiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Probleemide ennetamiseks soovitab Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) vanad veetorud aegsasti üle kontrollida ja probleemsed kohad käepäraste vahenditega soojustada. Samuti tuleks tagada, et temperatuur veearvesti tööruumis ei langeks alla +2 kraadi.
«Rõõm talve tulekust võib asenduda ebameeldiva üllatusega, kui avastate äkki, et hommikul kraanist vett ei tulegi,» rääkis Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Vahur Tarkmees.
«Torude jäätumise oht on tõsisem ajal, kui lund on vähe ja pakane on pääsenud maapinnale hästi ligi – nagu ka praegu on juhtunud. Eriti tasuks probleemile tähelepanu pöörata neil, kellel on torustikuga juba varem probleeme ette tulnud. Tõenäosus, et toru külmal lumevaesel perioodil kinni jäätub, on kindlasti suurem,» lisas ta.
Ehitusnormide kohaselt tuleb vee- või kanalisatsioonitoru paigaldada allapoole maapinna külmumise piiri, kuid vanemate hoonete ümbruses on mullakiht sageli paigast nihkunud või kulunud. Külmanõrkadeks kohtadeks on enamasti sissetallatud või sõidetud teerajad, toru sisseviik hoone vundamendi juures, külm kelder või külmad välisseinad, mille soojapidavusele tuleks erilist tähelepanu pöörata.
«Kõige ebameeldivam pakase tagajärg on toru lõhkemine maapinnas, mille põhjuseks on temperatuurimuutustega kaasnev pinnase liikumine,» selgitas Tarkmees.
«Eriti haavatavad on malmtorud ja nende ühenduskohad, mis on meil vanemate hoonete juures küllaltki levinud. Üldine soovitus on, et spetsialistil võiks lasta kaameraga läbi vaadata mistahes torustik, kui see on vanem kui 20 aastat. See on lihtsam ja soodsam viis, kui torustiku parandamine juba jäätunud maapinnas,» lisas ta.
Lisaks torustikule tuleb talvel tähelepanu pöörata veearvestile ja ruumile, kus veearvesti asub. Kindlasti ei tohiks seal temperatuur langeda miinuskraadidesse, sest jäätunud vesi võib veearvesti lõhkuda.
«Veearvestile sobiva töökeskkonna tagamine on eelkõige tarbija ülesanne, kuna vee-ettevõte ei saa vastutada siseruumide heakorra eest. Külmunud veearvesti tunneb ära purunenud klaasi või selle alla tekkinud vee järgi, misjärel veearvesti lakkab töötamast,» selgitas EVELi juhatuse esimees Hans Liibek.
«Kui tegemist on maakodu või hoonega, mida igapäevaselt ei köeta, tuleks seal vesi ajutiselt sulgeda ja torustik talveks tühjaks lasta. Nii saab kõige paremini vältida torude või veearvesti lõhkemist ning nende väljavahetamisega kaasnevaid kulutusi,» lisas ta.
Eesti Vee-ettevõtete Liit pakub välja soovitused, kuidas käepäraste vahenditega torustiku külmakahjusid vältida.
- Hoonetes ja eriti keldrites tuleks veenduda, et talvekülm ei pääse torustikule ligi. Torude ja akende soojustamiseks sobivad mitmesugused käepärased vahendid nagu vanad riided, ajalehed, vill või penoplast.
- Aeda ei tasu lehtedest päris puhtaks riisuda, lehed võib kuhjata kaitsva kihina torustiku kohale. Hiljem saab külmanõrkadele kohtadele kuhjata ka lund, kuna lumi toimib talvel parima loodusliku maasooja hoidjana.
- Kui sõidutee ja torustik hoovis ristuvad, võiks talveks valida teise liikumistrajektoori. Kui see ei ole võimalik, saab ristumiskohadele paigaldada ka spetsiaalsed matid.
- Juhul kui spetsialist avastab, et toru on paigast nihkunud, roostetanud või lekib, tuleks nõrk koht kiiresti välja vahetada. Äärmisel juhul tuleb kogu torustik paigaldada sügavamale, kus külm ligi ei pääse. Joogivee plasttorule on tänapäeval võimalik paigaldada ka spetsiaalne küttekaabel.
- Kui veearvesti asub veemõõdukaevus, tuleks talveks ära soojustada kaevukaas. Selleks sobib näiteks 100 mm penoplast, millest tuleb lõigata kaevukaane suurune kate ja asetada see kaane alla.
- Kui külm ikka asu ei anna, on viimane võimalus jätta veekraan ööseks õige pisut nirisema, kuna voolav vesi kindlasti kinni ei jäätu.
Eesti Vee-Ettevõtete Liit ehk EVEL on 1995. aastal loodud üleriigiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu teenust osutavate vee-ettevõtjate ja sama tegevusalaga seotud teiste ettevõtjate vabatahtlik ühendus. EVELisse kuulub 44 vee-ettevõtet ja 27 veealaga seotud ettevõtet.