/nginx/o/2016/01/13/4870893t1h587e.jpg)
Valgalane Sirje Päss on nördinud kodulinna Maximas aset leidnud vahejuhtumist, kus kauba hind kassas osutus kõrgemaks hinnasildil märgitust. Sarnaseid kogemusi on tal selle keti poodides olnud varemgi.
Nördinud klient: kas see ongi poe müügistrateegia?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ostes Valga Maximast viis pudelit Saku porterit, oli külmkapi uksel hind 75 senti pluss pakend. Kassas öeldi aga hinnaks 32 senti rohkem ehk siis 1,07 eurot pluss pakend. Pärast väga suurt õiendamist ja meie solvamisi helistati kuhugi ülemusele, kes lubas siiski lõpuks kauba odavama hinnaga ära müüa,» kirjeldas Päss.
Naise sõnul oli samamoodi vale hind Valga Maximas ka varem kääre ostes, kus vaheks tuli koguni kaks eurot, kuigi sildil oli hind 0,59. Poiste põlvikutel olevat olnud punane soodushind 0,99, kassas löödi läbi aga 1,99.
Tartu Maximas oli Pässa kinnitusel samasugune eksimus tarbija kahjuks toimunud 22. detsembril. «Plekkpurgis Alexsandri õlle hind oli saalis 0,75, aga kassas 0,98 pluss pant. Kolleegil oli sama olukord tekkinud ostlemisel Lätis Valka Maximas, kus korrektoril oli hind peal 0,45, aga kassas öeldi, et hind on 0,59.»
Kas sihikindel eksitamine?
«See kõik paneb mind imestama ja mõtlema, kas Maxima müügistrateegia ongi tarbija sihikindel eksitamine, et endale rohkem kasumit teenida. Paljud inimesed kassas ei jälgi, millised hinnad läbi lüüakse ega vaata ka tšekki. Mõni aga, kes vahe avastab, maksab piinlikkust tundes kassas vahe kinni,» oli Päss toimunu pärast pahane.
«Ei ole ju mõeldav, et ostan peost korvitäie tooteid, teadmata, kas saalihindu saab uskuda, ning pean need kassas ikkagi üle kontrollima, pannes teised ostjad enda järel ootama,» tõi ta paralleeli.
«Trahv ettevõttele tarbija sihikindla eksitamise eest on 10 000 eurot, 1. märtsist 32 000 eurot. Oleks see ainult Valga probleem, kuid muster on kordunud juba kolmes linnas,» nentis Päss. Jutu tõestuseks pildistas ta ka müügisaali välja pandud hinnasilti.
Harja ajas punaseks suhtumine klienti
Klienti pahandas seegi, et talle keelduti seletuskirja kirjutamast ja teenindaja nime ütlemast. «Lisati, et ärge tulge siis Maximasse ostma ja miks te üldse siia tulite. Vastasin, et pood jäi tee peale kui kõige lähem kaubandusettevõte. Küsiti ka, kas selle hinna pärast tasub ikka õhtut rikkuda. Asi ei olegi rahas, vaid põhimõttes, kuna see oli mitmes kord. Vabandusestki oleks piisanud,» lisas õigluse eest seisev linnakodanik.
Maxima kommunikatsioonijuhi Katja Ljubobratets kinnitas Valgamaalasele, et iga ostu puhul kehtib kaks üldreeglit. Need on, et kassas kehtib ostjale müügisaalis näidatud hind ja hindade erinevuse selgumisel hüvitatakse ostjale hinnavahe.
«Seejuures rõhutan, et iga eksimus on meile ebameeldiv ning püüame neid välistada igal sammul nii töö korralduses kui selle käigus. Maxima kauplustes muutuvad igal nädalal sadade toodete hinnad ja nende uuendamisega tegeleb palju inimesi, mistõttu võivad paraku juhtuda inimlikud eksimused hinnasiltide tegemisel ja paigutamisel,» selgitas kommunikatsioonijuht.
Kuidas peaks klient käituma?
Et ostja saaks vajadusel hinda kontrollida, on keti suuremates kauplustes müügisaali paigutatud vastavad aparaadid, väiksemates ehk X kauplustes on abiks töötajad.
«Kui ostja avastab hinnaerinevuse kohe ostu sooritamise järel suuremas kaupluses, palume küsimustega pöörduda infoletti. Väiksemates poodides palume pöörduda peakassapidaja või vahetuse vanema poole, kasutades selleks kassapidaja kaasabi,» selgitas Ljubobratets. «Kui erinevus hindades selgub hiljem, ootame pöördumist ostutšeki numbri ja pangakonto andmetega meie klienditeeninduse e-postile.»
Tarbijakaitseamet kinnitas juhtumi kirjelduse peale, et tegemist oli ebaausa kauplemisvõttega. «Kui hind on saalis ja kassas erinev, on tegemist ebaausa kauplemisvõttega, mis on tarbijakaitseseaduse rikkumine, kuid kauplejal ei ole sellest hoolimata kohustust müüa toodet soodsama hinnaga,» selgitas ameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda.
Kui hind kassas ja müügisaalis ei ühti, võib tarbija kaubast kassas enne ostu sooritamist loobuda. «Kui klient avastab eksituse või hinnapettuse alles kodus, on tal õigus kauplusesse tagasi pöörduda, soovitatavalt samal päeval, ja esitada kauplejale pretensioon tehingu tühistamiseks,» lisas ekspert.
Küll aga peetakse Kalda kinnitusel kaubanduses heaks tavaks, et hinnaeksimuse korral antakse kliendile õigus osta toode soodsama hinnaga.
«Sellise lubaduse on kõikide suuremate kauplusekettide – Rimi, Selver, Maxima, Prisma, Kaubamaja – juhid korduvalt meedia vahendusel välja öelnud. Kahjuks näitab praktika, et tegelikult ei ole lubaduste täitmine kõikidesse kauplustesse jõudnud. Igal juhul tasub tarbijal taolisesse olukorda sattudes selline ettepanek teenindajale teha,» sõnas Kalda.
Hinnaerinevuste juhtumitest tasub alati teavitada ka tarbijakaitseametit, kes kontrollib pöördumiste alusel kaupluste saali- ja kassahindu ja saab saadud teabega arvestada järelevalveplaani tehes. Järelevalve ebaausate kauplemisvõtete kasutamise üle on järgmise aasta üks olulisemaid valdkondi tarbijakaitseametis.