/nginx/o/2013/02/20/1586298t1ha58a.jpg)
Lõppenud aasta viimastel ja alanud aasta esimestel päevadel, ajavahemikus 28. detsember kuni 3. jaanuar, pöördus Eestis ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3326 inimest, neist üle poole olid lapsed.
Inimesi varitsevad erinevad viirused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 252,8. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Viljandi-, Tartu- ja Pärnumaal ning Ida-Virumaal.
Eelnevate nädalatega võrreldes on hakanud kasvama erinevate viirustega seotud haigestumiste arv, kuid domineerivat viirust ei ole veel võimalik määrata. Gripiviirustega seotud haigestumisi registreeriti laste ja noorukite seas, paragripiviirusega vanemaealiste seas, RS-viirust kinnitati väikelastel vanuses kuni kolm eluaastat.
Gripitaolisi haigestumisi registreeriti 106 korral. Laboratoorse kinnituse said üks A gripiviirus, alatüüp A(H1N1)pdm09 ning kuus B gripiviirust. Ulatuslikust gripiviiruse levikust veel rääkida ei saa, kuna registreeritakse üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte, kuid lähinädalatel on oodata gripiviirustega seotud haigestumiste arvu tõusu.
Hooaja algusest on laboratoorselt kinnitatud 8 A gripiviirust ning 10 B-gripiviirust. Kokku alatüpeeriti 4 A gripiviirust, neist kõik olid A gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel hinnati grippi haigestumuse intensiivsust keskmiseks Hollandis, Soomes, Maltas ja Põhja-Iirimaal. Ülejäänud Euroopa regiooni riikides oli haigestumuse intensiivsus madal.