Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Järv, mis esmapilgul hoopis jõgi näib olevat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kui Karula–Kirbu teel korra seisma jääda, võib lisaks avatud maastikule kohati ka puude varjust jäätunud järvepinda näha.
Kui Karula–Kirbu teel korra seisma jääda, võib lisaks avatud maastikule kohati ka puude varjust jäätunud järvepinda näha. Foto: Rein Säinas

Pikkjärv kuulub ühtaegu kolmele külale ning mööda vett kulgeb nii Pikkjärve, Kirbu kui Väheru küla piir. See Karula, Lüllemäe ja ka Valga elanike seas hästi tuntud suplus- ja puhkekoht on tähelepanu äratanud ennekõike iseäraliku kuju poolest, kuna meenutab pigem laia jõge.

Järve pikkus on umbes kolm kilomeetrit, laius ulatub aga vaevu 170 meetrini. Pikkjärve pindala ulatub 34,9 hektarini, järve kaldad on kõrged ning enamjaolt liivased, ainult otstes leidub turbakallast ja õõtsikut. Pikkjärv läheb sügavaks kohe kalda äärest ning järve keskosas olev sügavaim koht ulatub 12,6 meetrini

Ajalooliselt on Pikkjärve piirkond olnud seotud Karula mõisaga. 1838. aastal ostis mõisa parun Moritz Friedich von Grote (1799–1884). Tema meelistegevuste hulka kuulusid jalutuskäigud ja piknikud Pikkjärve ääres. Seetõttu hakati järveäärset teerada rahvasuus kutsuma paruni rajaks.

Märksõnad

Tagasi üles