Reedel ja laupäeval peetud jaht oli Valgamaa jahimeestele tulemusrikas, kuna lühikese ajaga suudeti lasta neli hunti.
Kahe päeva jooksul jäi Valgamaal püssi ette neli hunti
Küttide püssi ette jäi kahepäevasel jahil neli hunti: Unikülas lasti üks isane, Sangaste jahipiirkonnas emane ja isane loom ning Valga-Võru eripiirkonnas Laatres emasloom.
Valgamaa jahimeeste ühistu juhatuse liikme Rein Rosenbergi sõnul algas jaht juba reedel. «Siis kütiti üks hunt Uniküla piirkonnas ja laupäevane jaht oli selle jätk. Hommikul avastati, et hundid on ikkagi veel sees ning jaht jätkus.»
Ta lisas, et jahimehi oli ligikaudu 40 – nii Õrust, Laatrest kui Sangastest. «Kütid, kes hundi tabasid, on samuti teada. Reedene kütt oli Aivar Püvi, laupäevased olid Kaido Tamberg ja Raivo Rohtla ning Laatre piirkonnas Arne Tõnissoo.»
Seda, kas tabatud huntide seas oli ka kriimsilmade ja koerte hübriide, on võimalik kindlaks teha vaid DNA-analüüsi abil. «Väliste tunnuste alusel on hübriide tavahuntidest äärmiselt keeruline eristada.» Valga-Võru eripiirkonnast on Rosenbergi sõnul praeguseks kütitud kuuest lubatud loomast viis.
Sangaste vallavanem Kaido Tamberg, kes oli üks laskjatest, jäi jahiga rahule. «Kui kahe jahiga saadakse kolm hunti kätte, on juba tegemist väga eduka jahiga. Isiklikult on loomulikult väga hea meel, kuna tegemist oli trofeega ja nii kavala looma kättesaamine pole üldse väike asi. Müts maha tema ees.»
Tamberg oli võsavillemite liikumist Sangaste piirkonnas märganud juba varem. «Ilmselge liikumine asulate ümber tähendab seda, et asjad on hapud. Kuid see probleem on igal pool, mitte ainult Sangaste kandis. Keegi ei oska täpselt öelda selle põhjust. Võib-olla on selle põhjustanud metsseakarjade kadumine, mis oli nende pidev toidubaas.»
Hundijahi limiit lubab neid veel lasta. «Kui enne väideti, et Valgamaal polegi hunte, siis nüüd on selgus olemas. Oleme ise väitnud, et neid on rohkem, seega võiks neid veel lasta, kuid muidugi mõistlikkuse piires. Vastasel juhul tulevad probleemid,» lisas Tamberg.