Vana elektrijuhtmestik võib olla ohtlik ka madala temperatuuriga kütmisel

Liisi Ploom
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Alas
Andrus Alas Foto: Eesti Energia

Päästeamet on tänavusel talvel juba mitmel korral hoiatanud ülekütmise eest. Statistika näitab, et paraku on just ülekoormatud elektrijuhtmed üks kõige sagedamini esinev tulekahju tekke põhjus. Eesti Energia elektritööde juht Andrus Alas selgitab Eesti Energia blogis lähemalt, kuidas ka külmemate ilmade korral elektrikütte ohutus tagada.

Päästeamet on tänavusel talvel juba mitmel korral hoiatanud ülekütmise eest. Statistika näitab, et paraku on just ülekoormatud elektrijuhtmed üks kõige sagedamini esinev tulekahju tekke põhjus. Eesti Energia elektritööde juht Andrus Alas selgitab lähemalt, kuidas ka külmemate ilmade korral elektrikütte ohutus tagada.

Mõni aeg tagasi Vikerraadiole antud intervjuus tõi Päästeameti Põhja päästekeskuse juht Priit Laos välja, et praeguste külmade ilmadega on sagenenud just ülekoormatud elektrijuhtmetest põhjustatud tuleõnnetused. Sageli pöördutakse elektrikütte poole just viimases hädas – kui tavakasutuses olev küttekolle ei taga piisavat tulemust või ütleb keset kütteperioodi üles. 

Elektrikütte ohud võivad peituda elektrisüsteemis ja juhtmestikus 

Elektriküte on kõige mugavam ja käepärasem kütteliik. Enne elektripuhurite ja –radiaatorite kasutuselevõttu tuleb pöörata tähelepanu kogu elektrisüsteemi seisundile. Vanemates hoonetes võib elektrisüsteem olla ajale jalgu jäänud ning võib juhtuda, et selle juhtmestik pole mõeldud elektriradiaatorite-puhurite võimsust läbi laskma. 

Esimeseks märgiks probleemidest on kaitseseadmete (kaitseautomaat või kaitsekork) rakendumine - see viitab lubatud võimsuse ületamisele. Kui soovite kaitseautomaati või sularit võimsama vastu vahetada, kutsuge kindlasti kohale asjatundlik elektrit, kes kindlustab ka tehtud töö turvalisuse. 

See, kui kaitseseadmed ei rakendu, ei tähenda alati automaatselt, et elektrikütte jaoks vajalik võimsus on olemas. Veenduda tuleks ka kaitseseadmete vastavusele juhtmestikuga. 

Palju esineb olukordi, kus on peetud vajalikuks vahetada kaitsmed ettenähtust suuremat voolu läbilaskvate vastu. Selle tulemusel võib tekkida olukord, kus kaitse ei rakendu enne, kui elektrijuhtmestik süttib. 

Madalama temperatuuriga kütmine ei pruugi ohte ära hoida 

Isegi kui saadakse aru, et elektriradiaator on maja juhtmestiku jaoks liiga võimas, loodetakse tihti pääseda radiaatori kasutamisega n-ö madalamal võimsusel. Tegelikult aga kasutab elektriline küttekeha töötades maksimaalset võimsust ning temperatuuri vähendades reguleeritakse vaid radiaatori töötsükli pikkust. Sisuliselt tekib olukord, kus juhtmetele mõjub ikkagi radiaatori maksimaalne võimsus, kuid seda lihtsalt lühemate perioodidena. Riski maandamiseks tuleks lasta kütteseadmed spetsialistil üle vaadata. Muudetava võimsusega kütteseadmed on täiesti olemas, kuid elektrikaugel inimesel võib seadmete eristamine keeruliseks osutuda. 

Elektriküttele üleminek nõuab ettevalmistust 

Elektrikütte kasutuselevõtu vajaduse ootamatul tekkimisel tasub kindlasti kutsuda kohale spetsialist, kes elektrisüsteemi esmalt üle vaatab ja elektrisüsteemi küttevõimekust hindab. Riskida pole mõtet, sest tagajärjed ilmnevad ootamatult ning kahjud võivad olla suured. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles