Päevatoimetaja:
Mati Määrits
766 3888

Ellujäänud põhjapõtrade tervis on tagasi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Winterplace.
Winterplace. Foto: Ilmo Tamm

Neljapäeval suri Otepää Winterplace nimelises talvepargis kaks noort põhjapõtra ning kehvas seisus oli ka ülejäänud kolm looma. Nüüdseks on oht möödas ning põtrade omanikud kasutusele võtnud täiendavad turvameetmed.

Põhjapõtradele sai kõigi eelduste kohaselt saatuslikuks seedimatu lisatoit, mida tõenäoliselt talvepargi külastajad loomadele pahaaimamatult jagasid. Näiteks teadsid Winterplace`i eestvedajad eelmisel nädalal öelda, et nad on põtrade aedikust leidnud saia-, küpsiste- ja isegi kapsajääke.

«Täna saame rääkida positiivsemates toonides, kuna kolme põhjapõdra tervis on korras ning oht möödas,» kinnitas täna Winterplace`i juhataja Siim Kalda. Tema sõnul kavatsevad nad teha edaspidi kõik endast oleneva, et põdrad külastajaid veel vähemalt järgmised 20 aastat rõõmustaksid.

Et vältida olukorda, kus inimesed teadmatusest loomadele ebasobivat toitu jagavad, on Winterplace`i meeskond põtrade puitaediku piiranud nööride ning hoiatustahvlitega. «Võib öelda, et silte on nüüd rohkem kui küll. Loodetavasti on ka meediakajastus olnud piisav, et inimesi võimalikest riskidest loomade tervisele teadvustada,» kinnitas Kalda.

Samuti avaldas ta lootust, et nüüd, kui neil on käepärast seedimist soodustavad ravimid, mida esimeste ohumärkide ilmnemisel loomadele manustada, sarnaseid kurbi uudiseid enam ei tule. «Kindlasti jälgime neid nüüdsest pingsamalt ning aitame neil elutervelt täiskasvanuikka jõuda.»

Nüüdseks umbes kümnekuused põdravasikad toodi kelgutamist ja lumerõngasõitu pakkuvasse Winterplace talveparki detsembri alguses Soomest Lapimaalt. Viiest põdrast, kellest igaüks kandis jõuluvana põtradele omaseid nimesid, on alles üks isane ning kaks emast nimedega Rudolf, Olaf ja Robbie. Põhjapõdrad toituvad oma looduslikus elukeskkonnas – tundras – peamiselt samblikutest ning kiduratest rohttaimedest. 

Tagasi üles