Antsla, Urvaste ja Karula kodanikuühendused ootavad sel laupäeval ümberkaudsete valdade rahvast ja otsustajaid Uue-Antsla rahvamajja haldusreformi info- ja mõttetalgutele.
Kogukonnad panevad haldusreformile õla alla
«Praegustele omavalitsustele on antud harukordne ülesanne joonistada valmis senisest hoopis erinev Eesti halduskaart. Aktiivsed kodanikud ja seltsid on valmis seda vastutust jagama, aga vajame selleks palju rohkem infot,» ütles Airi Hallik-Konnula Urvaste külade seltsist.
Evelyn Tõniste kodanikuliikumisest Me Elame Siin lisas, et kõige olulisem on, et elanikud ise saaksid välja tuua oma kandi murekohad. «Et haldusreform ei tekitaks vaid suuremaid haldusüksusi, vaid sellest saaks reform, mis aitab lahendada sisulisi probleeme maapiirkonnas.»
Sellest, kuidas käib endiste vallakeskuste käsi ja kas väikekoole on suurvallas võimalik alles hoida, räägivad infotalgutel hiljuti ühinenud Suure-Jaani ja Lääne-Saare valla esindajad. Küsimusele «Kuidas haldusreformi ära kasutada?» oodatakse vastuseid regionaalhalduse nõunikult Sulev Valnerilt.
Kõige tähtsam osa päevast on vallajuhtide ja kodanike ühine haldusreformi temaatika arutamine laudkondades.
Vallad saavad ja teevad praegu ridamisi ühinemisettepanekuid, mille aluseks on kas võrdsete valdade liit, «tõmbekeskuste» kaart, maakonnapiirid või paikkondlik identiteet.
Kuna ühinemisettepanekuid saavad esitada ja otsuseid langetada vaid kohalikud omavalitsused, on päeva lõpul paneeldiskussioon koos omavalitsuste esindajatega, et saada ülevaadet juba tehtud ja plaanitavatest ühinemisettepanekutest ning nendega seotud lootustest ja ohtudest.
«Võib-olla ei peaks me uute haldusüksuste loomisel vaatama liidetavate üksustena olemasolevate maakondade ja valdade piire, vaid lähtuma pigemini kogukondadest ning loodavate omavalitsuste ülesannetest ja kohustustest,» ütles Mats Meriste Karula Hoiu Ühingust.