Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Kärntõbi võib jõuda ka koduõuele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kärntõppe nakatunud looma haigustunnused tõve algusjärgus on sageli vaevumärgatavad. Selle kähriku puhul on näha juba selged märgid teda tabanud haigusest.
Kärntõppe nakatunud looma haigustunnused tõve algusjärgus on sageli vaevumärgatavad. Selle kähriku puhul on näha juba selged märgid teda tabanud haigusest. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Eelmiste aastate soojad talved on hoogustanud kärntõve levikut meie metsades. Ka tänavu on tulnud jahimeestelt arvukalt teateid sellest haigusest, mis ohustab ka koduloomi.

Jahimeeste ning loomaarstide hinnangul on Eestis viimastel aastatel väikekiskjate – rebase, kährikkoera – ning ka koerte hulgas täheldatud sügelislestadega nakatumise olulist tõusu.

Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni jahinduse spetsialist Margo Tannik kinnitab, et tõbi kimbutab hunte ka siinmail. «Võtsime andmed kokku Valga-, Põlva- ja Võrumaal kütitud huntide kohta: viieteistkümnest sel hooajal kütitud hundist kümnel esineb jahimeeste väitel kärntõbi. Seda on päris palju.»

Märksõnad

Tagasi üles