PRIA loodab hakata pettureid püüdma satelliitseire abiga

Ortofoto. Pilt on illustratiivne. Foto: Maa-amet

PRIA kavatseb lähiaastatel võtta pindalatoetuste järelevalveks kasutusele satelliitmõõtmistel põhineva rohumaade niitmise automaattuvastuse, et vältida olukorda, kus toetusi saavad ka ebaausad taotlejad, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Euroopa kaugseireprogrammi Copernicus andmetel põhinev uudne automaatne infosüsteem vähendab kohapealsete kontrollimiste arvu ja lühendab kontrollimiste läbiviimiseks kuluvat aega. Kavandatav kõikide rohumaade kontrollimise võimalus parandab oluliselt avatust ja õiglust – aitab vältida olukordi, kus teatud taotlejad oma kohustusi ei täida. Väheneb ka vaidluste hulk, kuna niitmise tuvastamine toimub pideva protsessina ja seda on võimalik tagantjärele kontrollida, kirjutab Saarte Hääl.

Igal aastal läheb eeldatavalt 3900 hektari ulatuses Euroopa Liidu maksumaksja raha valedesse kätesse, sest rikkujaid ei leita või ei suudeta tõestada, et töö oli tõesti õigel ajal tegemata, kirjutab Saarte Hääl. On aga ilmne, et praegu kannatavad kõik ausad taotlejad, sest ühe hektari kohta saadav pindalatoetus sõltub otseselt sellest, kui paljude taotlejate vahel aasta toetuseelarve ära jagatakse. Seega, mida rohkem ebaausaid taotlejaid toetuste väljamaksmise ajaks tuvastatakse ja taotlejate seast kõrvaldatakse, seda suurem on kokkuvõttes iga ülejäänud taotleja saadav toetus.

Kaugseire kasutamine rohumaade niitmise tuvastamisel vähendab ühelt poolt kohapealse kontrollimise vajadust, väheneb käsitöö ja sellega seotud kulutused. Teiselt poolt on võimalik kontrollida peaaegu kõiki rohumaid – uusi satelliidipilte laekub vegetatsiooniperioodil keskmiselt iga 2–3 päeva järel, mille põhjal niitmise tuvastamise algoritm arvutab jooksvalt niidetud ja niitmata põllud ning fikseerib niitmise aja, kirjutab Saarte Hääl.

Kui 2015. aasta seisuga hõlmas niitmise kontroll ligi 5 protsenti taotlejatest, siis uus järelevalvesüsteem katab automaatse kontrolliga kogu Eesti pindalatoetuste taotlejad.

Praeguste vahenditega ei ole võimalik kontrollida niitmise nõude täitmist kogu Eestis, sest pindalade mõõtmiseks kasutatavate kõrglahutusega piltide ruumiline ulatus on piiratud ning niitmise nõude täitmist saab hetkeseisuga kontrollida ainult kohapealse kontrollimise abil. Kontrollivalimisse mitte kuuluvate taotlejate põldudel puudub info niitmise või mitteniitmise kohta täielikult. Puudub efektiivne kõikidele taotlejatele tajutav mehhanism, mis sunniks niitma igal aastal ja tähtajaks, kirjutab Saarte Hääl.

Kiiresti kasvava taimestiku korral esineb olukordi, kus kohapealse kontrollimise käigus on raske mitteniitmist tõestada. See soodustab hilisemate vaiete teket ning neid on keeruline lahendada, sest vaidlus toimub nii-öelda sõna sõna vastu. Väga oluline on tõestamise moment. Praegu on kindel tõestamine võimalik ainult siis, kui hein on tükk aega niitmata ja heinamaale hakkab juba puistaimestik kasvama. See tähendab, et tegelikult võis see heinamaa niitmata olla aastaid.

Uue seiresüsteemi toel saavad PRIA töötajad niitmise seisust selge ja ühtse ülevaate, mis uueneb automaatselt ja võimaldab suunata energia tegevustele, kus masin inimest asendada ei saa. Samuti näeb iga taotleja e-PRIA keskkonnas ja avalikul veebikaardil rohumaade niitmise seisu jooksvalt.