Ekstreemsed olud jäävad rongiliiklust mõjutama

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase

FOTO: arhiiv

Raudteeliiklust peetakse võrreldes teiste transpordiliikidega ilmastikukindlamaks. Üldjuhul see nii ongi, ent eelmine, erakordselt lumerohke ja samas pakaseline talv koos sagedaste tuiskude ning lumetormidega tuletas kogu Euroopas meelde, et loodusjõud on inimestest ja masinatest võimsamad. Esimeste märkide põhjal otsustades võib tänavune talv tulla eelmisega sarnane.

Eesti reisirongiliikluse seisukohast oli eelmise talve kõige raskem päev 21. veebruar, kui kõikjal Eestis möllas lumetorm. Toona jäi hommikune Tallinna–Tartu–Valga diiselrong kuueks tunniks Tallinnas Ülemiste reisijateplatvormi juures kuhjunud tuisuvaalu kinni.

Ometi oli see kogu eelmise, tavatult ekstreemse talve jooksul üksikjuhtum ning vaatamata sagedastele rasketele ilmaoludele ei katkenud ettevõtte töötajate ja lumekoristusfirmade ponnistuste tulemusena raudteeliiklus Eesti Raudtee taristul.

Võrdluseks olgu märgitud, et eelpool kirjeldatud juhtumiga samal ajal katkes Rootsis tormipiirkondades rongiliiklus nädalaks vaatamata sellele, et lumerookimisse kaasati isegi sõjavägi.

Päevi kestvaid seisakuid ja rongide arvukaid käigust ärajäämisi oli Soomes, Venemaal ja Lätis, rääkimata kogu Euroopast, kus talv näitab oma karmust harvemini kui meil ja Põhjamaades. Näiteks Poolas seiskus elektrirongiliiklus mõnel liinil isegi kuni kaheks nädalaks. Selle taustal saime Eestis rongiliikluse hoidmisega hästi hakkama.

Kuigi Eesti Raudtee on eelolevaks talveks valmistunud, õppides mullu ilmnenud kitsaskohtadest, tasub inimestel arvestada, et tänavu sarnaste lumetormide kordumisel mõjutab ilm reisirongiliiklust ikkagi ja ilmaolude raskenedes on rongide hilinemised paratamatud.

Ent kui süüvida statistikasse, ei ole kõik Eesti Raudtee taristul liiklevate reisirongide hilinemised seotud ilmaoludega. Novembrit näiteks tuues tingisid laias laastus kolmandiku hilinemisest taristuga seotud põhjused, mille sisse mahtusid nii remonttöödest tulenevad kiiruspiirangud kui ka ilmaoludest tekkinud tõrked.

Kolmandikul juhtudest oli rongide hiljaks jäämise taga reisirongi rike, vedurijuhi ebatäiuslikud sõiduoskused või muud reisiveooperaatorite põhjustatud probleemid, näiteks piiriprotseduurid rahvusvahelisel rongil või rongikoosseisu vahetamine poole reisi pealt.

Viimane kolmandik hilinemistest oli seotud väliste mõjudega nagu avariid või muud juhtumid, kus olid osalised sõidukid, jalakäijad, aga ka teele sattunud metsloomad.

Novembris oli liikluses 3283 reisirongi ning sellest 3166 sõitis liiklusgraafiku kohaselt. Lõppjaama hilinesid rohkem kui 10 minutit üksikud rongid.

Kõige haavatavamad kohad raudteel on pöörangud. Nendest olulisemad on küll varustatud elektriliste soojendusseadmetega, mis aga suurema lumesaju või tuisu korral siiski jäätuda võivad, mis tähendab, et mehhanismid ei lülitu ringi.

Eesti Raudtee 63 jaamas on kokku ligi 1300 pöörangut. Teade rikkest jõuab esmalt liikluskorraldajani, kes informeerib valvetöötajaid, kuid ka neil kulub aega, et pööranguni jõuda ja see puhastada. Ekstreemsetes oludes raskendavad töötajate ligipääsu objektidele ka liiklusolud tänavatel või maanteedel ja teede läbitavus.

Tänavu on Eesti Raudtee talihooldevõimekus optimaalne. Tuleb aga arvestada, et selleks tehtavad kulutused peavad mahtuma kogu raudtee taristu ülalpidamiseks riiklikult kehtestatud kasutustasu taluvuspiiri. Kindlasti on seejuures esmatähtis aga reisirongiliikluse kindlustamine.

Talihoolde võimekuse tõstmine ekstreemolusid arvestava tasemeni ja terve talve vältel ülalpidamine tasemel, mida tegelikkuses oleks vaja rakendada vaid üksikutel päevadel, on ääretult kulukas. See tõstaks olulisel määral raudtee kasutustasusid ja kajastuks paratamatult ning tuntavalt ka piletihindades.

Pealegi ei anna rohkem kulutamine tõenäoliselt ikkagi kõiki osapooli rahuldavat efekti. On prognoosimatu, millises piirkonnas ilmastikuprobleemid tekivad ja millised asjaolud rikke likvideerimist täiendavalt mõjutavad. Seetõttu ei ole ette näha ajakulu olulist vähenemist rikkele reageerimisel.

Meedias kõlanud soovitusi mobiliseerida vajadusel iga pöörangu juurde lund rookima töötud, ei ole tõsiseltvõetav, sest töötamine raudteetaristul nõuab erialast kvalifikatsiooni kas või seadmete säilivust ja töötajate endi ohutust arvestades.

Omaette teema on häireid puudutava info jõudmine reisijateni. Kuigi liikluskorraldaja edastab kogu riket puudutava teadaoleva info koheselt reisivedudega tegelevatele operaatoritele Elektriraudteele, Edelaraudteele ja GoRailile, jõuab see paraku vaid nende reisijateni, kes viibivad rongides, omavad ladusat interneti ligipääsu reisivedajate kodulehekülgedele või raatsivad helistada tasulisele infoliinile.

Reisijad, kes rongi peatuspunktides ootavad, jäävad paraku praegu sellest teabest ilma. Kahjuks puudub lähiajal sellele probleemile lahendus.

Asi ei ole siiski lootusetu, sest 2013. aastaks saabuvate uute reisirongide ja samaks ajaks rajatavate uute reisiveoplatvormide tehnilised võimalused loovad eelduse efektiivsema teavitussüsteemi väljaarendamiseks. Näiteks on võimalik paigaldada peatuspunktidesse elektroonilised infotablood, kuhu vajalik teave operatiivselt kuvada.

Seni saame reisirongi kasutajatele soovitada sarnaselt Euroopas levinud arusaamale realistlikult hinnata ilmaolusid ja ekstreemsetes tingimustes kaaluda, millist transpordiliiki kasutada ning võimalusel oma reisplaanid sootuks ringi vaadata. Üks on kindel: pole olemas transpordiliiki, mida ilmastikuolud ei mõjuta.

    Tagasi üles