iDeal kampaania

Gripi kõrgaeg jõudis kätte

Gripp on raske haigus ja sunnib pahatihti voodisse jääma.

FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Eestis jätkus 25.–31. jaanuarini grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise kasv. Arstiabi vajas 6194 inimest, haigestunute hulk suurenes eelneva nädalaga võrreldes 33 protsenti. Oluliselt kasvas grippi haigestunute arv.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu (sentinel-süsteem) registreeritud andmete põhjal kahekordistus gripitaolistesse haigustesse haigestumiste arv, mis näitab, et oleme jõudnud gripiviiruste leviku kõrghooaega.

«Kuna tegelikult oleme alles gripi kõrghooaja alguses, võib eeldada, et lähinädalail haigestumuse kasv jätkub,» ütles terviseameti gripispetsialist Olga Sadikova. «Grippi haigestumise intensiivsust saame hinnata praegu keskmiseks, gripilevikut laialdaseks.»

Keskmine haigestumus hingamisteede viirusnakkustesse ja grippi oli 100 000 elaniku kohta 471,6. Keskmisest suurem oli haigestumus  Harjumaal, Ida-Virumaal ja Narvas, Läänemaal ja Põlvamaal.

Sadikova sõnul on haigestunute vanuselist struktuuri analüüsides näha, et endiselt on haigestunute hulgas enim kuni viieaastaseid. Haigestunute juurdekasv väikelaste hulgas siiski aeglustus, kuid hakkas kasvama jõudsalt koolilaste ja vanemaealiste (65 ja vanemad) hulgas.

Gripiviiruste osakaal moodustas möödunud nädalal kõikidest ringluses olnud viirustest 74 protsenti. Laboratoorselt kinnitati 156-A ja 102 B-gripiviirust. Täpsemalt määratleti 39 A-gripiviirust, neist 38 olid alatüübid (A(H1N1)pdm09) ning üks A-gripiviirus H3N2. Kõigi 10 B-gripiviiruse puhul oli tegemist B-gripiviirusega Victoria.

A-gripiviirus (A(H1N1)pdm09) on olnud ringluses 2009. aastast, tuntud ka kui seagripp. Gripispetsialist Olga Sadikova sõnul pole seni täheldatud muutusi pandeemilise gripiviiruse A/H1N1 geneetilises ega antigeenses struktuuris ega ka patogeensuses. «Viiruse tüvi on olnud aastaid kasutusel gripivastase vaktsiini ühe komponendina,» lisas Sadikova

E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 33 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel  hospitaliseeritud 106 patsienti, neist 37 protsenti olid lapsed vanuses 0–4 eluaastat. Ligi 20 protsenti haiglaravile sattunutest olid tööealised (vanus 20–64), koolilaste ja vanemaealiste (65+) inimeste hulgas on haiglaravi vajanute hulk praktiliselt võrdne.

«Hooaja alguse iseärasuseks võib lugeda suurt hospitaliseerimist vajanute osakaalu laste ja noorukite hulgas,» märkis Sadikova. Ta lisas, et suhteliselt kõrge, kuid samal ajal oodatav on hospitaliseerimiste sagedus vanemaealiste ning täiskasvanute, kuni 65aastaste vanusrühmas.

Raskekujuliste, intensiivravi vajanud gripijuhtude ülevaate jaoks edastavad terviseametile andmeid Lääne-Tallinna keskhaigla,  Tartu Ülikooli kliinikum, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Narva haigla ja Pärnu Haigla.

Nimetatud viie haigla andmetel on alates jaanuarist vajanud gripi tõttu intensiivravi 13 inimest vanuses 29–91 eluaastat, üks patsient oli eelnevalt terve, ülejäänud kuulusid riskirühmadesse. Andmed vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.

Terviseametile esitatud andmete alusel teavitati möödunud nädalal veel ühest gripist tingitud surmajuhust. Hooaja algusest on gripi tõttu surnud terviseameti andmetel kaks inimest, mõlema vanus ületas 80 eluaastat, mõlemal inimesel oli kaasuvaid haigusi.

Kuna gripi ja ülemiste hingamisteede viirushaiguste levik jätkub, juhivad perearstid elanike tähelepanu asjaolule, et paljudel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, väikese palaviku ja eriliste sümptomiteta.

«Haigestumiste sagenemine ja soov ruttu terveks saada on viimasel ajal rohkesti ärevust põhjustanud,» kirjeldas olukorda Järveotsa perearstikeskuse perearst Diana Ingerainen.

«Küllap on kohati jäänud mulje, et on olemas võtteid ja ravimeid, mis tavapärase 5–7päevase kodus olemise asemel kohe homme tööle-kooli-lasteaeda aitavad minna. Paraku tuleb tõdeda, et sellist imerohtu ei ole. Isegi kergete sümptomite korral peab eelkõige puhkama, rohkelt jooma ja endale paranemiseks aega andma. On tavapärane, et vähemalt korra aastas haigestumus ülemiste hingamisteede viirushaigustesse tõuseb,» selgitas ta.

Haigestumise korral tuleks informeeri sellest oma perearsti talle helistades. Seisundi halvenemisel tuleb võtta perearstiga uuesti ühendust. Kes oma perearstiga kontakti ei saa, võiks helistada perearsti nõuandetelefonile 1220.

Puhkus ja piisav vedeliku tarbimine on väga olulised. Palavikku ja lihasvalu võid ravida tavaliste apteegist retseptita saadavate ravimitega. Paranemisel tuleb arvestada umbes nädalaga.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles