/nginx/o/2015/04/08/3944763t1h1068.jpg)
Infrastruktuuriettevõte Empower seljatas Elektrilevi 44 miljoni euro suuruses elektrivõrgu hooldustööde hankevaidluses osaliselt Leonhard Weiss RTE, mille hankevõit kaebuse tagajärjel pooltes hanke osades tühistati.
Komisjon tühistas hanke osaliselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suuremahuline hange oli jaotatud kaheksa maakonna ja Tallinna linna vahel, koosnedes kokku üheksast piirkonnast, millest Empower vaidlustas tulemuse kaheksas osas. Hanke kogumaht oli koos materjalidega 74 miljonit eurot, millest tööd moodustasid eeldatavalt 44 miljonit eurot.
Empower märkis vaidlustuses, et Leonhard Weissi pakkumused erinevad mitmes hankepiirkonnas oluliselt eeldatust. Näiteks Ida-Tallinna piirkonnas tööde eeldatav maksumus 7,3 miljonit eurot, Leonhard Weiss pakkus aga 3,4 miljonit eurot. Lääne-Tallinnas on eeldatav maksumus 3,7 miljonit eurot, ent võitnud pakkumine 2,6 miljonit eurot ja nii edasi.
«[Leonhard Weissi] pakkumused [on] eri hanke osades kohati enam kui kaks korda madalamad kui Hankija poolt eeldatud maksumus ning summeerituna 1,67 korda madalam kui kõikide hanke osade maksumus kokku,» seisab vaidlustuses.
Hankija ehk Elektrilevi palus vaidlustuse rahuldamata jätta ning märkis, et on eksinud hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel. «Pakkumuste maksumusi vaadates on ilmne, et hetke keskmine turuhind, millele riigihangete seadus viitab, on märkimisväärselt madalam hankija poolt eeldatud maksumusest,» kirjutas ettevõte.
«Et hankelepingu eeldatava maksumuse näol ei olnud tegemist hetke keskmise turuhinnaga, näitab asjaolu, et mitmes hankeosas jäid kõigi pakkujate pakkumuste maksumused hankija poolt eeldatud maksumusest oluliselt odavamaks,» märkis Elektrilevi. Samuti kirjutas hankija, et on Leonhard Weissi pakkumisega tutvunud ning nende hinnangul on muuhulgas korrektselt esitatud vajalike töötajate ja mehhanismide nimekiri.
Leonhard Weiss märkis omapoolses pöördumises, et on üks kolmest suuremast Eesti elektriehitusettevõtjast, mistõttu poleks firmal mingit põhjust teha lihtsalt turuosa suurendamiseks alapakkumist.
«[Leonhard Weiss] ei ole oma pakkumuses arvestanud mitte ühtegi eelarvelist kuluühikut alla turuhinna, nagu kahtlustab vaidlustaja. Samas vaidlustaja ei ole ka nimetanud, millise eelarvelise ühiku suhtes tema kahtlustus kehtib,» märkis ettevõte ja rõhtuas, et on arvestanud pakkumist tehes kõikide kuludega, sealhulgas tööjõukulude ja maksudega.
Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) märkis enda otsuse põhjendustes, et kuigi Elektrilevi väitel neil Leonhard Weissi pakkumuste maksumused kahtlusi ei tekitanud, siis tegelikkuses pidid mingid kahtlused siiski olema.
«Seda näitavad hankija hinnang eeldatavale maksumusele, [Leonhard Weissi] ühikuhindade võrdlus 2014 sõlmitud raamlepingutes fikseeritud hindadega, [Leonhard Weissi] ja vaidlustaja tööjõu ning mehhanismi tunnihindade võrdus kahes hanke osas,» kirjutas VAKO.
Komisjon märkis, et isegi siis, kui kahtlused sellest alguse ei saanud, pidid need lõpuks hanke neljas osas siiski kindlasti tekkima, kuna Leonhard Weissi pakkumised olid neis piirkondades eeldatavast maksumusest 40,3 kuni 52,9 protsenti odavamad. VAKO märkis, et nii suurte erinevuste tõttu oleks Elektrilevi pidanud Leonhard Weissi selgitusi küsima isegi juhul, kui on veendunud, et eeldatav maksumus oli ekslikult arvutatud.
VAKO otsustaski Empoweri vaidlustuse rahuldada osaliseks, tunnistades kehtetuks Leonhard Weissi pakkumuste edukaks tunnistamise otsused neljas hanke osas ehk Ida-Tallinnas, Lääne-Tallinnas, Põlvamaal ja Tartumaal. Nende eeldatav maksumus oli kokku 20 miljonit eurot, Leonhard Weissi pakkumised olid kokku aga 11,2 miljonit eurot. Empoweri pakkumine oli nendes osades 14,3 miljonit eurot.
Mullu septembris väljakuulutatud hanke piirkonnas Pärnu-, Viljandi-, Tartu-, Jõgeva-, Põlva-, Võru-, Valga- ja Lääne-Harjumaal ning Tallinna linnas asub ligikaudu 60 protsenti Elektrilevi võrgust. Hange hõlmab liinide ja alajaamade igapäevaseid hooldustöid, rikete kõrvaldamist ning väiksemaid projekteerimis- ja ehitustöid. Hanke võitjaga plaanib Elektrilevi sõlmida viie aasta pikkuse raamlepingu 3+2 põhimõttel.
«Eesmärk on tagada elektrivõrgu efektiivne ja tasemel hooldamine,» ütles Elektrilevi juhatuse liige Jaanus Tiisvend pressiteates. Tema sõnul jääb alates käesoleva aasta 1. aprillist uute raamlepingu partnerite hooldada ligi 37 000 kilomeetrit elektriliine ja 14 000 alajaama.
Elektrilevi on suurim jaotusvõrguettevõte Eestis enam kui 30 võrguettevõtte seas. Elektrilevi haldab ligikaudu 64 000 kilomeetrit elektriliine ja 24 000 alajaama.