Valga linnasüda omandab selgemaid piirjooni

Valga vallavalitsuse hoone Puiestee tänaval. Foto: arhiiv

Arutluse all olnud eelnõud puudutasid einevaid valdkondi.

Spordivaldkonnas otsustas linnavalitsus kinnitada 1. veebruarist 2016 linnavalitsuse hallatava asutuse Valga Sport hinnakirja.

Suurema muudatusena kehtestati võimalus rentida tervet spordihalli kuni 12 tunniks. Sama võimalus linnas tegutsevatele spordiklubidele on soodsama hinnaga. Lisaks on võimalus rentida tervet pallimänguväljakut kuni 12 tunniks. Sama võimalus linnas tegutsevatele klubidele on hinnaga 80 eurot.

Muu hulgas pakub Valga Sport võimalust rentida 9kohalist bussi.

Soodustuste saamiseks Valga Sport hallatavate rajatiste, ruumide ja inventari kasutamisest tuleb taotlus esitada Valga linnavalitsusele. Soodustuse kehtestab linnavalitsus korraldusega.

Kultuuriküsimustes otsustas linnavalitsus kinnitada kultuurialastele mittetulundusühingutele toetuse eraldamine kokku summas 66 500 eurot. Tegevustoetust eraldatakse 24 kultuurikollektiivile summas 13 910 eurot, pedagoogide tööd tasustatakse summas 28 650 eurot ning ühekordsete projektide toetust eraldatakse summas 23 940 eurot.
   
Linnavalitsuse otsustas kinnitada auhinna «Valga aastaring» statuudi. Auhinda antakse välja iga-aastaselt Valga linnas tegutsevatele isikutele, isikute gruppidele, kollektiividele, mittetulundusühingutele, asutustele ja muudele sellistele ühendustele, kes oma tegevusega on aasta jooksul olnud silmapaistev, eeskujuks teisele linnaelanikele ja/või tänu kelle tegevusele on paranenud linnaelanike heaolu ning kes on pälvinud suure tähelepanu Valga linna elanike seas või kogukonnas.

Ettepanekuid tunnustamiseks võivad teha kõik füüsilised isikud, aga ka linnas tegutsevad asutused ja organisatsioonid. Tunnustamise otsustab komisjon, mis moodustatakse linnapea käskkirjaga. Komisjonil on õigus igal aastal anda välja kuni viis auhinda. Põhjendatud juhul on komisjonil õigus välja anda ka eriauhind.

Komisjon valib kõikide kandidaatide seast välja nominendid ja nominentide seast auhinna saajad. Auhinna saajad kuulutatakse iga-aastaselt välja veebruaris Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul kontsert-aktusel.
 
Otsuseid tehti ka linnamajanduse küsimustes.
 
2015. aasta kevadel viis Valga Linnavalitsus koostöös MTÜ-ga Eesti Arhitektide Liit läbi ideekonkursi «Valga keskväljaku arhitektuurivõistlus», mille võidutöö «TOOTEM» alusel algatati Valga linna ajaloolise linnakeskuse detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneeringu eesmärk on ajaloolise linnakeskuse kvartali maakasutuse põhimõtete ja kruntide ehitusõiguse määramine, mille abil luuakse alus hästi toimivale ja atraktiivsele linnaruumile. Kvartali keskmesse rajatakse linnaväljak.

Kogu piirkond on linna tuumikala arendamise seisukohalt olulise tähtsusega. Kesk 18 ja 20 kinnistud kuuluvad ajaloolise linnakeskuse piirkonda ning jäävad kavandatava keskväljaku vahetusse lähedusse.

Kesk 20 asuvad hooned on äärmiselt viletsas seisukorras, hooneid ei ole mõttekas renoveerida, vaid pikemas perspektiivis on vajalik hooned lammutada. Kesk 18 hoone asub Valga kesklinnas ning on samuti viletsas seisukorras. Kuna hoone paikneb muinsuskaitsealal, on selle hoone puhul mõistlik hoone renoveerida.

E. Enno 2 hoone on samuti äärmiselt viletsas seisukorras ning linna arengu ja kaunima linnapildi saavutamise huvides on see hoone pikemas perspektiivis otstarbekas lammutada.

Nii hoonete lammutamine kui renoveerimine on võimalikud juhul, kui hoonetes asuvad korterid on linnavalitsuse omandis. Sellesuunalisi otsuseid võeti vastu ka sellel istungil.
 
Otsustati mitte algatada strateegilist keskkonnamõjude hindamist Valga linna ajaloolise linnakeskuse kvartali detailplaneeringu koostamise protsessis.

Valga linnavalitsuse 29. mai 2015. aasta korraldusega algatati Valga linna ajaloolise linnakeskuse detailplaneeringu koostamine ja kinnitati lähteseisukohad. Koostatav detailplaneering on kooskõlas Valga linna üldplaneeringuga ja ei sisalda selle muutmise ettepanekut. Valga linna üldplaneeringus on maakasutuse juhtotstarve planeeringualal segahoonestusmaa, see tähendab maa-alal on valdavalt elamud ja ärihooned. Kvartalit ümbritseb transpordimaa juhtotstarbega maa.

Detailplaneeringu iseloomu ja sisu arvesse võttes ning hinnates planeeringus antud eelhinnangu kavandatavaid tegevusi, leidis linnavalitsus, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel andsid oma arvamuse ka keskkonnaamet ja muinsuskaitseamet, kes mõlemad on seisukohal, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole vajalik.

Nii otsustatigi võtta vastu Valga linna ajaloolise linnakeskuse kvartali detailplaneering ning korraldada selle avalik väljapanek.

Valga Linnavalitsuse 29. mai 2015. aasta korraldusega algatati Valga linna ajaloolise linnakeskuse kvartali detailplaneeringu koostamine ja kinnitati lähteseisukohad. Koostatav detailplaneering on kooskõlas Valga linna üldplaneeringuga ja ei sisalda selle muutmise ettepanekut. Valga linna üldplaneeringus on maakasutuse juhtotstarve planeeringualal segahoonestusmaa, see tähendab maa-alal on valdavalt elamud ja ärihooned. Kvartalit ümbritseb transpordimaa juhtotstarbega maa.

Planeeringualasse on hõlmatud Valga linna ajalooline kvartal (8. kvartal), mis jääb Riia, Raja, Sepa ja Kesk tänavate vahelisele alale. Planeeringualale jäävad järgmised kinnistud: Kesk tn 13, Kesk tn 15, Kesk tn 17, Kesk tn 19, Kesk tn 21, Raja tn 2, Raja tn 2a, Raja tn 4, Raja tn 4a, Raja tn 6, Riia tn 3, Riia tn 3a, Riia tn 5, Riia tn 7, Riia tn 9, Riia tn 9a, Sepa tn 2, Sepa tn 4, Sepa tn 4a, Sepa tn 4b, Sepa tn 6 ja Riia tänav T3.

Planeeringualasse on arvatud ka kvartaliga piirnevad tänavad, et koostatav ruumilahendus saaks olema terviklik. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 2,9 hektarit.

Planeeringuga kavandatakse kvartalit läbiv jalgratta- ja jalgtee, mis hakkab olema osa jalakäijate alast Valga ja Valka kirikute vahel. Kvartali keskmesse rajatakse linnaväljak. Linnaväljaku projekteeritud lahendus peab pakkuma ruumi kasutajale mugavaid võimalusi liikumiseks, kokkusaamiseks, puhkamiseks ja meelelahutuseks.

Ümber linnaväljaku on planeeritud ärilise otstarbega hoonete maad: kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete maa, väikeettevõtluse hoonete ja -tootmishoonete maa, majutushoonete maa. Kvartali lõunakülg on vastand aktiivsele linnaruumile. Sinna on planeeritud roheala ja väljakule suunavad juurdepääsuteed.

Planeeringualal asuvate korterelamute krundid on kavandatud privaatsema sisehoovi rajamise võimalusega. Roheala ja korterelamu krundi piirile on võimalik rajada korterelamut teenindav kõrvalhoone.

Planeeringuga tehakse ettepanek muuta kvartalit ümbritsevate tänavate liiklus rahulikumaks ja ohutumaks. Raja ja Sepa tänavate piirkonda on planeeritud mootorsõidukite parkimisplatsid. Avalikult kasutatavate alade projekteerimisel tuleb lähtuda universaalse disaini põhimõtetest.