Kiirabi kutsumine viis mehe hoopis politseisse

Foto: Marko Saarm / Sakala

Võib juhtuda, et kui kutsud välja kiirabi, võid sattuda hoopis politsei arestikambrisse. Nii juhtus ühe Valgamaa mehega, kes lisaks sai ka korrarikkumise eest trahvi.

«Kas mul ei ole enam õigust kiirabile, mul ei ole õigust nõuandmisele? Mina seda välja enam ei kavatse kannatada,» oli mehe ühe hetkega välja paisatud emotsioon.

K. S., kes oma sõnul sõjaväeinvaliid ja puudega inimene, viidud haigla ooteruumist otse politseisse ja pandud kambrisse. Teisel päeval saadetud üleriieteta – nagu kiirabi ta haiglasse viis – uksest välja. Lisaks väljastatud trahv valeväljakutse eest.

Samas tõdes mees, et tal on politseisse piisavalt «jälgi maha jäänud». «Mulle on tehtud vale kiirabiväljakutse eest trahvi, lausa mitu korda,» on ta suisa tige. «Ja mis see valeväljakutse tähendab, seda ma ei tea, mulle ei seletatud. Kui puudega inimene kutsub kiirabi välja, kas siis see on valeväljakutse?»

Loo teine tahk

Mehe sõnul osutus kurja juureks eelnevalt arstirohu pähe rüübatud jook. «Kiirabi tuli, aga kuna olen juba 60aastane inimene, proovin ennast alati oma jõududega ka ravida. Perearst soovitas juua Bittnerit ja Doppelherzi ja kui neid kasutan, kas see tähendab kohe alkoholijoovet,» hakkab kooruma loo teine tahk. «Aga kiirabi ja politsei ütlevad, et kui oled alkoholijoobes, juba lõhnadega, on kohe valeväljakutse.»

«No mis nad siis tegid? Vaatasid, et süda on korras, lööb, ära surnud veel ei ole, surmatunnistust ei ole vaja kirjutada – siis on kõik korras. Seega olengi alkoholijoobes inimene, kes teeb valeväljakutseid ja tehakse trahvi,» on väidetavalt abita jäänud mees nõutu. Enda sõnul olid tal ühel hetkel isegi närvikrambid.

«Kui kiirabi leiab, et inimene on terve, et ta on suuteline kambris magama, toimetab politsei ta haiglast kambrisse. Haiglas oligi politsei ees ja pandi mind kambrisse, kuna mina olevat alkoholijoobes ega olevat suutnud kirurgi ära oodata. Olevat skandaali teinud, mõnitanud valveõdesid, mistõttu nad leidsid, et mind on vaja kambrisse viia,» on mehel ette laduda terve rida tegevusi, mida tema ei mäleta ennast teinud olevat.

Skandaali ei mäleta

Kas ta siis tegi skandaali? «Loomulikult ei teinud. Istusin ja ootasin, kui korraga sinikuuemees patsutas mulle õlale ja ütles, et tulge nüüd kaasa. Viidi mind politseisse, seal oli kolm meest, mul tuli jälle haigushoog peale, niipalju mul mõistust oli, et kuulsin, kui öeldi: see mängib lolli. Sain ka paar matsu ribikontidesse,» väidab K. S.

«Hommikul tuli valve kontrollima: tundsin end halvasti ja palusin, kas saaks mingit rohtu. Öeldi, et ega siin ole mingi pansionaat, kus rohtu jagatakse. Kella 12 paiku visati jaoskonnast välja. Kui küsisin, kuidas 15 kilomeetri kaugusele koju saan, öeldi: meie transporditeenust ei tee,» keerab meenuv ülekohus jälle mehe närvid pingule.

«Ilmad olid külmad, aga neid see ei huvitanud, nemad olid oma töö teinud. Olin särgiväel, voodist välja võetud, ei mingeid üleriideid. Hea, et telefon kaasas oli: sain sõbrale helistada, tema võttis mu Selveri juurest peale ja viis koju.»

«Ei julgegi endale kiirabi kutsuda: muidu saan sooja toa politseijaoskonnas,» tõdeb mees, kes mitmel korral trahvi saanud. «Viimati 80 eurot. Sellega on mulle tehtud selgeks, et ma ei tohi enam kiirabi välja kutsuda.»

Meedikud tulid koos politseiga

Häirekeskuse avalike suhete juht Jana Padrik kinnitas, et 5. jaanuaril tuli isikult häirekeskusele kaks hädaabikõnet. «Häirekeskus saatis mõlemal korral korrektselt ja õigeaegselt välja kiirabi, kes käis kohal. Teisel korral soovis kiirabibrigaad läbi häirekeskuse sündmuskohale ka politseid, kes käis kohal.»

Padrik lisas, et kui hädaabikõnest selgub kiirabivajadus, menetleb häirekeskus teadet ühetaoliselt meditsiinivaldkonna hädaabiteatena sõltumata sellest, kas isik on kaine või joobes, ning saadab välja kiirabi.

Politsei seletuse järgi teatas Valga kiirabi 5. jaanuaril, et nad soovivad abi, kuna kodanik, kes meditsiinilist abi ei vaja, kutsub korduvalt kiirabi välja. «Patrulli saabudes magas mees oma voodis ning kodus oli ka elukaaslane, kes lubas silma peal hoida. Politsei abi vaja ei läinud,» selgitas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Maria Gonjak.

«Teine juhtum viimasest ajast on pärit 7. detsembrist, kui politsei abi palusid haiglatöötajad. Nimelt oli kiirabi toimetanud kodaniku traumapunkti, kus mees käitus teisi häirival viisil: lärmas haigla ruumides, tema kõnemaneer oli solvav ja mõnitav, käitumine agressiivne ning see põhjustas haigla töötajates hirmu,» tõi Gonjak välja ühe eelnenud juhtumi, mida ilmselt ka mees oma jutus mainis.

Trahv korrarikkumise eest

Tookord toimetas politsei mehe kainenema ja selle juhtumi osas alustati väärteomenetlus avaliku korra rikkumise asjus, mis nüüdseks on lõpetatud. Mehele määrati karistuseks rahatrahv.

Jutt on sellestsamast avaliku korra rikkumise eest saadud trahvist, mida mees tõlgendas trahvina valeväljakutse eest.

«Valeväljakutse eest saab trahvi määrata küll ja seda on ka tehtud. See, millisel juhul tegijat reaalselt karistatakse ja millal piirdutakse vestluse või hoiatusega, sõltub konkreetsest situatsioonist ja asjaoludest. Karistusseadustiku järgi võib eritalitusele vale väljakutse teinule mõista karistuseks kuni 1200 euro suuruse rahatrahvi või kuni 30päevase aresti,» selgitas Gonjak.

Tasub silmas pidada, et valeväljakutset tehes võib selle tegija võtta võimaluse tõelisel abivajajal sel hetkel abi saada, kuna politsei, kiirabi või päästjad on hõivatud. See ongi sellise tegevuse kõige kaalukam aspekt.

See, ühelt poolt subjektiivne, teisalt ametkondade registreeritud faktidel põhinev nägemus loole laseb mõista, et joobes olek ei välista tegelikult arstiabi saamist ja trahvi tegemise võimalus valeväljakutse eest on küll olemas, kuid alati seda ei rakendata. See paneb ka mõtlema kiirabitöötajate keerulisele ametile, sest nemad lähevad väljakutsele, teadmata, milline olukord neid seal tegelikult ees ootab.