Laatre ristimänd leiab koha näitusesaalis

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Laatre ristimänd langetati muuseumisse viimiseks.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Laatre ristimänd on läbinud vajalikud konserveerimisprotseduurid ning veel selle nädala jooksul paigutatakse puu Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue hoone näitusesaali, kirjutab Tartu Postimees.

Valgamaal Tõlliste vallas Laatre-Õruste maantee ääres, paar kilomeetrit enne Laatre kalmistut kõrgunud männi koorde ja tüvve oli aastakümnete jooksul lõigatud arvatavalt tuhatkond ristimärki. Männi ehk kohalike jaoks ristipettäi eluiga hakkas lõpule jõudma möödunud sajandi kaheksakümnendatel.

Puu seisis siiski püsti veel sel sajandil – 2010. aasta suvel lõigati sinna 68aastaseks elanud Aino Sildniku mälestuseks teadaolevalt viimane rist. Siis võttiski ERM vastu otsuse puu oma uude hoonesse eksponaadiks tuua.

Muuseumi avalike ja välissuhete talituse juhataja Kaarel Tarand tunnistas, et mõistagi tekitas pühaks peetud puu mahavõtmine osas kohalikes vastuseisu, kuid pärast põhjalikke selgitusi said kõik aru, et see on ainuke viis puud tulevastele põlvedele säilitada. «Muidu oleks ta seal tee ääres ühel heal päeval lihtsalt kokku kukkunud ja sellega igaveseks hävinud.» sõnas Tarand.

2014. aasta juuni lõpus võeti 27 meetri kõrgune puu võeti ettevaatlikult maha.

ERMi Raadi kompleksi transporditi seitsme meetri pikkune tüve alumine ehk just see osa, kuhu olid sisse lõigatud ristimärgid. Raadil tehti tüvele hädavajalik kahjuri- ja mädanikutõrje ning see konserveeriti, nii et nüüd peaks vana puu vastu pidama veel mõned sajandid.

Laatre ristipedajas on teine eksponaat aurulokomobiil Lanzi järel, mis vastses hoones enesele koha leiab.

Laatre ristipedajas oli Eesti vanim elav ristipuu, mida oma «Esivanemate ohverdamistes» (1919) kirjeldas ka Matthias Johann Eisen. 1998. aastal mõõdeti puu kõrguseks 27 meetrit ning tüve rinnasmõõduks 226 sentimeetrit. Puu vanuseks on hinnatud umbes kolmsada aastat. Tüvi on tihedalt riste täis umbes kolme meetri kõrguseni, kõrgemale ristide lõikamiseks kasutasid matuselised redelit.

Tagasi üles