Soontaga mõisal kirev ajalugu

Soontaga puidust mõisahoone ei erine eriti millegi poolest ühe jõuka talu elumajast. Maja on üle elanud erinevaid tuuli ning olles praegu eravalduses on tema seisukord kahetsust vääriv.

FOTO: Lea Margus / Valgamaalane

Soontaga mõisa (saksa keeles Sontack, Sotack) kohta on vanim teade kirjalikest allikatest aastast 1439, kui Tartu foogt Klaus Holstver müüs mõisa koos veski ja 16 adramaaga Ludeke Zögele, kellele kuulus ka Puka mõis.

Tellijale

Poola ajal kaotasid rootsimeelsed Zöged mõisa ja pärijad parun Reinhold Gustav Ungern ja kindralmajor Wolmar Anton von Schlippenbach said selle tagasi aastal 1697. Kolm kümnendit hiljem, aastal 1726 jäi mõis vabahärra Carl Heinrich von Wrangellile, kelle järglane pantis valduse 3000 hõberubla eest Valga kaupmehele Heinrich Johann Franzenile.

Enne 1776. aastat ostis mõisa rittmeister Valentin Johann von Loewenstern, kes liitis selle oma kõrvalasuva Kuigatsi mõisaga ja Soontagast sai karjamõis.

Tagasi üles