Päevatoimetaja:
Kersti Kond

Läti alkoholipoes moodustavad pea kogu klientuuri eestlased

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Jaan Rapp
Copy
Alko 1000 kauplus Eesti-Läti piiril endises piiripuntki hoones.
Alko 1000 kauplus Eesti-Läti piiril endises piiripuntki hoones. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Alkoholipoodide keti Alko1000 sõnul on 99 protsenti nende Valkas, endises Eesti-Läti piiripunktis asuva alkoholipoe külastajatest eestlased, kes käivad sealt suurtes kogustes odavamat alkoholi soetamas. Ettevõte plaanib eestlastele alkoholipoe avada ka Lätis Ikla piiripunktis.

«Alkoholiaktsiisi tõustes on see viimasel ajal üha süvenev trend, et eestlased käivad Lätis märksa odavama hinnaga viina ja õlut ostmas,» ütles Alko1000 Läti haru omava ET Invest OÜ juhatuse liige Einar Visnapuu.

Tema sõnul koosneb peaaegu terve poe klientuur ainult eestlastest. «Kusjuures ei käi ainult naaberlinna Valga rahvas, vaid käib inimesi üle Eesti, ka Tallinnast,» rääkis Visnapuu BNSile.

Ta lisas, et Valka poe kõrge käive ja edu kannustab ettevõtet avama teisegi sarnase kontseptsiooniga poe Ikla piiripunktis. «Näeme, et see trend Lätist odavat alkoholi osta ei vaibu niipea.»

Visnapuu märkis, et valdava osa Valka poe sortimendist moodustab Eestis toodetud alkohol, sekka on väike osa ka Läti ja teiste riikide kaubamärke. «Sisuliselt võib öelda, et oleme avanud poe Lätis just eestlaste jaoks, sest lätlasi käib meil pigem vähe. Kui Eesti riik sarnast väikeste ettevõtjate suhtes vaenulikku poliitikat jätkab, süveneb see suundumus veelgi,» ütles Visnapuu.

Tõepoolest võib Läti päritolu jookide kõrval poeriiulitelt leida hulgaliselt Eesti toodangut, samas on nende müügihinnad võrreldes meie poodidega tunduvalt madalamad. Näiteks sealne keskmine õllehind moodustab kohati pool kodumaisest ning kangema alkoholi puhul võib tähele panna neljandiku kuni kolmandiku võrra odavamaid numbreid. Eesti suuremate poekettide riiulitelt leitavate hindadeni ei küündi ükski joogisort.

Lisaks saaksid kavalad tarbjad mõnel juhul veelgi suuremat «allahindlust». Nimelt puudub Lätis pandisüsteem, mistõttu pole sealsetele hindadele lisatud vägigijooke sisaldava taara maksumust.

Kange alkoholi tootja ja maaletooja Liviko on varem BNSile öelnud, et kavatseb veebruarist jõustunud alkoholiaktsiisi 15protsendilise tõusu tõttu viia järjest rohkem äritegevust Lätti. Liviko ei välista ka oma poodide avamist Lätis.

«Näeme Lätis oma jookide müümise nimel tõsiselt vaeva ja teeme seda tulevikus veelgi rohkem. Kuna Eestis pole aktsiisitõusu lõppu näha, peame oluliseks, et me joogid oleks seal hästi esindatud. Me ei välista tulevikus ka oma poodide avamist seal,» märkis Liviko juht Janek Kalvi. Ta tõi välja, et pärast veebruarikuist aktsiisitõusu on Lätis alkohol keskmiselt kolm-neli eurot odavam.

Copy
Tagasi üles